Vihmasadu ning kiire rajaprofiil tähendasid seda, et võistlust ilmestasid rohked rünnakud ja äraminekukatsed. Viimasel ringil enne otsustavat ronimist Mount Pleasenti mäe otsa kihutasid ülejäänutelt eest Kasahstani rattur Jevgeni Fjodorov ja tšehh Mathias Vacek.
Nad said 20liikmelise jälitajate grupiga parimal juhul sisse 18sekundilise vahe, kuid lõpuks sulas see nagu kevadine lumi. Ent päästev finišijoon saabus siiski enne kui jälitajad ning kulla saatuse otsustasid ikkagi Fjodorov ja Vacek. Kibedamat lõpujalga näitas WorldTouri tiimi Astana Qazaqstan esindav Fjodorov, kes edestas Vacekit ühe sekundiga ja võitis kulla.
Võitjast kolm sekundit hiljem jõudis pärale suur grupp ning selle ees pidasid vihase duelli pronksmedali nimel norrakas Søren Wærenskjold ja Mihkels. Kui mullusel MMil õnnestus eestlasel lõpuspurdiga pronks edale napsata, siis sedakorda jäi ta Austraalias temposõidu U23 maailmameistriks kroonitud Wærenskjoldi järel esimesena poodiumilt välja. Eesti ratturitest olid stardis ka Joonas Kurits ja Rait Ärm, kuid nemad finišisse ei jõudnud.
„Uskusin, et võin võita, kuid kangeid rivaale jagus,“ rääkis võidumees Fjodorov pärast sõitu. „Olin heas vormis, sest sõitsin Astana Qazagstaniga Vueltal. Austraaliasse tulin eesmärgiga anda endast parim.“
Ta kirjeldas otsustavat äraminekut: „Proovisin rünnata enne lõppu, sest teadsin, et ronimine on minu jaoks raske. Ma pole tõeline ronija, kuid teadsin, et kui jõuan mäe otsa, võin finišispurdiga võita. Proovisin mitu korda rünnata ja kui pääsesime kahekesi enne tõusu teistelt eest ära, teadsin, et võime hakkama saada. Ma pole sprinterina kiire ega aeglane, kuid otsustavaks said minu värskemad jalad. See oli minu viimane võimalus võita U23 tiitel ja olen tõesti väga õnnelik!“
