Selles, kas Eestil on piisavalt relvi, jäid esimehed lõpuni eriarvamusele. Helme väitis saates läbivalt, et Ukrainale ära antud relvad asendatakse alles mitme aasta pärast, mil aga võib juba olla liiga hilja.
Nii Kallas kui Helme nõustusid, et tänavuste valimiste keskmes on võitlus EKRE ja Reformierakonna vahel. Kallas viitas täna Eesti Päevalehes avaldunud värsketele Turu-uuringute reitingutele, mille järgi lahutab kaht populaarseimat parteid vaid üks protsent.
„Tegelikult ongi mõtet valida kas meie erakonda või Reformierakonda,“ rääkis omakorda Helme. Ta viitas, et ülejäänud erakonnad on „ühele või teisele nii-öelda manused“.
Helme sõnul pole EKRE erinevalt teistest erakondadest veel oma kampaaniat alustanud, mistõttu usub ta, et lähinädalail, kui EKRE kampaaniaga pihta hakkab, tõuseb nende reiting veelgi. „Meil on ka programm vastu võtmata, sel nädalavahetusel avaldame selle,“ sõnas ta.
Neljapäeva õhtul tõi ETV saates „Esimene stuudio“ ühe laua taha Reformierakonna esimehe ja peaministri Kaja Kallase ning EKRE esimehe Martin Helme, et arutada tänavuste valimiste põhiteemadel. Tuliseimaks kujunes debatt küsimuses, kas Ukraina abistamine relvadega senises tempos on Eestile kasulik või kahjulik ning kui agressiivselt ja avalikult tasub läänelt Ukrainale abi nõuda.
Helme viitas, et kõige agressiivsema väikeriigi tiitel ei ole hea. „Ma arvan, et julgeoleku kõige kesksem teema on, et kuidas me teeme nii, et see sõda meieni ei tule,“ ütles ta.
Kallas vaidles Helmele vastu, et Eesti ei saa jääda konfliktis ükskõikseks ning muidu sedasi sõda Eestisse jõuabki. „Ükskõiksuse hinda saame tajuda alles siis, kui meil endal on abi vaja,“ rääkis Kallas. „Ja kui keegi sinust midagi ei tea, siis keegi ei tunne sinust ka puudust, kui sind enam pole.“
Helme näeb aga Eesti jõulises, Ukrainat tuliselt toetavas välispoliitilises joones Reformierakonna valimiskampaaniat. „Minu meelest on see küüniline poliitiline käik, sest see [julgeolek - toim] on ainus valdkond, kus Reformierakonnal on võimalik positiivselt pildis olla,“ rääkis Helme.
Helme hinnangul on Eesti Ukrainale andnud ka liialt palju relvi. „Meie peame kartma, et me oleme rinderiik, ja me ei saa ennast relvitustada,“ sõnas ta. „Meil ei ole enam kahureid, me saame need 2-3 aasta pärast. Meil endal on praegu vähem relvi kui meil oli aasta tagasi.“
Kallas hakkas Helme jutu peale ette lugema numbreid, mis tema väitel EKRE esimehe jutu ümber lükkavad. „Me oleme viimase aastaga soetanud kaks korda rohkem laskemoona kui viimase 30 aastaga,“ rääkis Kallas. „Kõik need asjad, mis me ära anname, me ka asendame. Haubitsad, mis me ära andsime - juba 2022. aastal tuli K-üheksaid 18 tükki asemele, kokku tuleb 36. USA HIMARS-id, brittide relvad. Oleme ise läinud hangetesse ja soetanud õhukaitse,“ loetles ta.
„Minu meelest pole ka õige hirmutada inimesi, et homme hakkab siin sõda,“ viitas Kallas Helme mõttekäigule, et Eesti ei tohiks arvata, et sõda laieneb Eestisse alles siis, kui Ukraina kaotab, vaid sõda võib alata ka varem.
