Rebo alustas heade uudistega: Ukraina kindralstaap on andnud teada, et Vene relvajõud on Zaporižžja mõningates piirkondades taandunud.
„Samas lahingute raskuspunkt on jätkuvalt Donbassis Bahmuti suunal. Seal on saavutanud mõningast territoriaal-taktikalist edu Vene pool, kes on suutnud hõivata mõningaid positsioone,“ ütles Rebo.
Ukraina jätkab mitmel pool rünnakuid, et vaenlast hävitada ja takistada tema logistika normaalset toimimist.
„Nagu näeme sõja 882. päeval, et need strateegilised eesmärgid, mis on olnud Putini administratsioonil, need ressursid ja tegevused lahinguväljadel on absoluutselt omavahel võrreldamata. Ehk siis tohutud ambitsioonid, aga vähe jõudu,“ nentis Rebo.
Vähest jõudu kujundab jätkuv probleem elavjõuga ehk inimesi tundub neil järjest vähemaks jäävat. Ka madal väljaõppe tase annab eriti tunda muutuvates ja keerulistes ilmastikuoludes.
„Ilmastikuolude poolest tuleks vaadata Lõuna-Ukrainat täiesti eraldi, sest seal olev teedevõrk ja sademed tähendavad seda, et praegusel aastaajal on seal võimalik sõdida piki teid. See tähendab ka seda, et lahingutegevus on väga lokaalne ja kujuneb välja tee ühel või teisel serval. Liigutakse asulast asulasse, kasutades ära olemasolevat teedevõrku,“ seletas Rebo.
Pihkvas on ette valmistatud umbes pataljonisuurune mobiliseeritute üksus, kes vastavalt avalikele andmetele on liikunud Ukrainasse.
„Nad said palju põhjalikuma ettevalmistuse kui need, kes paar kuud tagasi Ukrainasse saadeti. Aga tuleb meenutada, et Vene relvajõudude mobilisatsiooniressursi ülesehitus erineb tugevalt Eesti omast. Ehk siis reservväelased, kes on saanud küll kahekuulise väljaõppe, ei ole varasemalt ette valmistatud ega kuulunud ühte üksusesse. Meie mobilisatsiooni valmidus ja aeg, mis sellele kulub, on täiesti erinevad,“ rääkis Rebo.
