1. Sa paned endale ise diagnoosi. Sageli leiad oma murele nime ja lahenduse enne professionaaliga rääkimist. Kuigi WebMD, Tervist24 ja muud meditsiiniküljed on täis igasugu väärt nõuandeid, näeb arst su vigastust oma silmaga ja teab sinu varasemat haiguslugu ning oskab teha konkreetseid järeldusi ja soovitusi.
2. Su trennipaus on liialt lühike. Väga lihtne - kui antakse mingi periood, mil sporti teha ei tohi, siis pea sellest kinni. See ei pruugi olla kerge, kui trenn on sinu jaoks stressi maandaja või kui kardad kaalu tagasitulekut. Kuid mõtle sellele, et ravimata vigastus võib trennivaba perioodi veelgi pikemaks venitada.
3. Sa taasalustad liialt hoogsalt. Rõõm taas liigutamisest kasvab nii suureks, et alustad kohe sama koha pealt, kus enne pooleli jäid. Vale - võta algul aeglaselt või eelista selliseid treeninguid, mis on pigem rahulikud. Kui käid rühmatrennis, räägi treenerile oma vigastusest.
4. Sa saad kehva ravi. Enne füsioterapeudi või spordiarsti juurde minekut uuri tuttavatelt, kas kellelgi on temaga kogemusi või teosta netis väike uurimistöö. Niisama posija võib ilusat juttu ajada, aga vigastust ravivad ikka oma ala tõelised professionaalid.
5. Sa tegeled taastumisega oma suva järgi. Treening- ja taastumiskava, mille arst sulle koostab, ei ole soovituslik, kui tahad tõepoolest terveks saada. Taastumine toimub väga konkreetsete sammude kaupa ja kui jätad ühe sammu vahele, siis võib kogu paranemisprotsess mokas olla.
6. Sa jätad tõsise probleemi märkamata. Kas sul on sama vigastus juba mitmendat korda järjest? Sama koht valutab juba paar kuud? Korduvad vigastused ja valud ei ole naljaasi ning võivad olla märk millestki tõsisemast. Räägi neist oma arstile, enne kui kehale uuesti valu annad.
