Immuunsüsteem on meie organismi keerukas kaitsesüsteem, mis reageerib võõrjõudude nagu bakterite, viiruste ja muude patogeenide sissetungi korral, et kaitsta meie tervist. Immuunsüsteem hõlmab erinevaid elundsüsteeme nagu nahk, limaskestad, soolestik, lümfisõlmed, lümfiteed, põrn, luuüdi, tüümus ehk harknääre ja mandlid. Immuunsuse tõstmine ongi ennekõike nende süsteemide terve ja tugevana hoidmine, et kaitsta organismi kõige sinna sattunud võõra suhtes.
Immuunsüsteem jagatakse kaheks: kaasasündinud või omandatud. Kaasasündinud immuunsus on meil olemas juba sündides ning see reageerib haigustekitaja korral koheselt – peamiselt põletikulise reaktsiooniga, millega käib sageli kaasas kõrgem kehatemperatuur, millega organism püüab haigustekitajaid eemaldada. Samal ajal püüavad limaskestad oma eritisega mikroobe välja uhtuda – tekivad nohu või köha. Haigusperioodile omase nõrkuse eesmärk on aga hoida kokku väärtuslikku energiat ja kasutada seda ainult taastumiseks.
Omandatud immuunsuse reaktsioon haigusetekitajale on spetsiifilisem. Varasemalt läbipõetud haigused jäävad organismile meelde, nii et keha suudab neid hiljem tuvastada ning saata võitlusse erilised valvurid – T-lümfotsüüdid ja antikehad. Sama põhimõtte järgi toimivad vaktsiinid – vaktsiinides olevad antikehad tekitavad samasuguse mälu vaktsineeritavate haiguste vastu. See tähendab, et organism õpib reageerima neile haigustekitajatele, millega ta varem kokku on puutunud.
Kaasasündinud immuunsust saab nii laste kui ka täiskasvanute puhul tõhustada tervisliku eluviisiga: olla kehaliselt aktiivne, viibida palju värskes õhus ja päikese käes, toituda mitmekesiselt ja tasakaalustatult. Oluline on võtta piisavalt aega ka puhkuseks ja magamiseks, kuna ebapiisav uni nõrgestab immuunsüsteemi, magamine aga leevendab stressi ja võimaldab organismil taastuda.
Immuunsüsteemi tugevdamine on aastaringne töö, millele tuleks alus panna juba suvel, kuna siis on saadaval värsked vitamiinidest pakatavad puuviljad ja marjad ning lapsed veedavad hea meelega aega õues mängides. Aga kehalist aktiivsust ei tohiks unustada ka talvel – immuunsüsteemi jaoks on see sama vajalik kui soojal ajal, arvestada tuleb vaid valitsevate ilmastikutingimustega.
Kas külm ilm teeb haigeks?
Külm ilm iseenesest kedagi haigeks ei tee, kuid niiskel ja külmal perioodil levib viiruseid rohkem kui soojal ja kuival ajal, mistõttu on tugev immuunsüsteem veelgi olulisem. Samas oleme ju kõik kuulnud, et laste jalad ei tohi märjaks saada või lapsed ei tohi külmetada. See on tõsi, sest samal ajal, kui keha peab tegelema temperatuuri hoidmise või tõstmisega, ei saa ta efektiivselt tegeleda viiruste tõrjumisega. Seetõttu on sobiva temperatuuri säilitamine ja soojas hoidmine laste jaoks eriti oluline.
See aga ei tähenda, et lapsi ei tohiks karastada – lühikest aega jahedas viibimine ergutab ka lapse immuunsüsteemi. Lapse karastamisel tuleb aga olla ettevaatlik, sest laps ei pruugi osata ise hinnata, kust läheb piir ja millal on temperatuur tema jaoks liiga külm. Seega soovitan karastamist vaid suurematele lastele, kes ka ise enda enesetunnet jälgida suudavad.
