Dana Schwartzi „ANATOOMIA: Armastuslugu“ (Rahva Raamat, 2022) tegevus toimub 19. sajandi Edinburghis ning selle peategelane on Hazel – seitsmeteistkümneaastane neiu, kes on juba lapsepõlvest saadik (nagu ta ise ütleb) kihlatud oma onupojaga. Kuid Hazelit on juba plikapõlvest huvitanud hoopis muu – tema suurim unistus on saada kirurgiks.
Kuna tema ema on pärast vanema poja George’i surma sügavas masenduses, on ta kogu oma fookuse suunanud pere pesamunale Percyle, et temast kasvaks tugeva tervisega mees, kes nende kõrgest soost suguvõsal tuhmuda ei laseks. Nii on Hazelil palju oma aega, sest emal jätkub tähelepanu vaid pojale.
Kui ema koos Percyga pikemaks ajaks Bathi ja seejärel Londonisse sõidab, otsustab Hazel maskeerida end noormeheks ning võtta osa dr Beechami loengust, mille lõpetajatest võivad saada fantastilised kirurgid. Peagi saadakse Hazeli valele jälile ning ta visatakse välja – küll aga õnnestub tal dr Beechamiga sõlmida kokkulepe, et kui ta õpib iseseisvalt ja sooritab eksami edukalt, saab ta kirurgiks.
Ent selleks, et kirurgiks õppida, on vaja õppida tundma inimkeha – nii seest kui ka väljast. Siin tuleb talle appi nägus surnukaevaja Jack, kellest saab Hazeli uus kamraad ning silmarõõm. Paraku hakkavad madalamast klassist inimesed, sealhulgas paljud surnumatjad, müstiliselt kaduma – mõni neist naaseb ootamatult, kuid on kaotanud mõne jäseme, teised jäävadki kadunuks. Ootamatult saab Hazelile aga selgeks, et kõige selle taga on inimesed, keda ta poleks osanud kahtlustadagi.
„Anatoomia“ on küll armastuslugu, kuid sealjuures võika tegevusega, mistõttu soovitan nõrganärvilistel romaaniarmastajatel palderjani lähedusse valmis panna. Kes aga närvikõdi armastab, sellele on teos kindlasti meelepärane.
