Suurte hinnatõusudega hakkama saamiseks soovivad nii riigihanke tellijad kui ka pakkujad enamasti leida lahendusi töö ära tegemiseks. Seaduses on ette nähtud ka tingimused, millal ja kuidas võib lepingut muuta, kuid leidub ka kaheldava väärtusega lahendusi.
Vandeadvokaat Sandor Elias rääkis saates “Triniti eetris”, et on viimase aasta jooksul kohanud olukordi, kui hankija ja pakkuja avastavad hankelepingu paindumatuse ning on tõdenud, et lepingut ei saa ei muuta ega ka täita, sest see on muutnud ebamõistlikult raskeks. Sellistel juhtudel otsustatakse leping lõpetada kokkuleppel.
Elias tõi näiteks olukorra, milles teenuse osutamise leping on sõlmitud kolmeks aastaks, kuid poole peal jõuavad pooled järeldusele, et enam ei saa lepingut mõistlikult täita. Otsustatakse leping lõpetada ja korraldada uus hange. Konkurentide silmis võib taoline tegutsemine olla üsnagi ebaeetiline, sest kui nad oleksid teadnud, et lepingut poole peal muudetakse, oleks ka nemad teinud julgemaid pakkumisi, lisas Elias.
“Kokkuleppel lepingu lõpetamine pole igas olukorras keelatud, aga mõelda tuleks, kas see on riigihanke korraldamise reeglitega kooskõlas, sest tegelikult on ikkagi tegemist lepingu muutmisega,” rääkis Elias ning lisas, et riigihanke seadus ei anna nii vabu käsi lepingu muutmiseks kui arvata tahaks.
Saates “Trinti eetris” räägitakse lepingute muutmisest, sest tõusvad hinnad on pannud ettevõtjaid ja teenusepakkujaid otsima võimalusi, kuidas lepinguid muuta või lõpetada.
Saatekülalised toovad nende töölaualt läbi käinud näiteid lepingutega seotud muredest ehitus- ja riigihanke valdkonadest. Samuti annavad saatekülalised nõu, millal üldse mõelda lepingu muutmisele või lõpetamisele ja mida uutest lepingutest kindlasti unustada ei tohiks.
Stuudios on Triniti vandeadvokaadid Virge Murak ja Sandor Elias. Saadet juhib Gregor Alaküla.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
