„Kuna olete juba ükskord põhiseadust rikkunud, siis kus te kavatsete peatuda?“ pöördutakse kirjas peaministri poole.
Läkitatud kirjas seisab, et Narva linnavolikogu saab aru Eesti valust, kuid tanki eemaldamine oli nende meelest ebaaus. „Mõistame eesti rahva valu ja kannatusi seoses nõukogude okupatsiooniga. Saame suurepäraselt aru ja jagame hirme seoses Ukraina sündmustega ega soovi ega toeta sõda. Aga inimeste surma ja kannatusi II maailmasõjas sümboliseerivate monumentide meelevaldne sidumine mainitud sündmustega on ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu jätab kohalik omavalitsus endale õiguse pöörduda oma elanike põhiseaduslike õiguste kaitseks Eesti Vabariigi kohtusse.“
Narva linnavolikogu nõuab, et neile esitataks avalikuks juurdepääsuks ka dokumendid, mis puudutavad tanki teisaldamiseks tehtud otsuseid, sealhulgas kõiki otsuseid, mis puudutavad nõukogude perioodi mälestusmärkide teisaldamist ning õigusanalüüsi ja eksperthinnanguid, mis andsid monumentide teisaldamiseks aluse.
Kirjas nimetatakse teisaldamisi aga demonteerimiseks ning sundlammutamiseks. Lisaks soovitakse täit nimekirja kõigist Narva haldusterritooriumil asuvatest teisaldatud ja teisaldatavatest mälestistest.
Žavoronkov rõhutab kirjas, et tänu neile möödusid nii 9. mai kui ka 26. juuli rahulikult ning samuti ei põhjustanud piirkonna elanikud rahutusi ega avaliku korra häirimisi viimase kahe nädala jooksul. „Kohalik omavalitsus koos linna elanikega tagas suurte raskustega avaliku korra ja rahu säilitamist, vältides provokatsioone, vaoshoitud radikalismiilminguid, püüdes jõuda õigusruumis kompromissini nii nagu see on kombeks demokraatlikus ühiskonnas.“
„Seetõttu on lubamatu valitsuse tegevus, mis tõlgendab meelevaldselt seadust ja sunnib ebamõistlikult mälestisi lammutama, ignoreerides oma lojaalsete elanike arvamust.“
