Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia otsuse kohaselt väärivad tänavust Nobeli füüsikapreemiat prantslane Alain Aspect, ameeriklane John F. Clauser ja austerlane Anton Zeilinger. Auhinna tõid neile eksperimendid põimunud footonitega, Belli ebavõrduse rikkumise tuvastamine ja kvantinformaatika teaduse teerajamine.
Sarnaselt Nobeli meditsiini- või füsioloogiapreemiale jagati esimene füüsika-Nobel välja 1901. aastal. Toona osutus võidukaks röntgenkiirte isa – kuulus Saksamaa füüsik Wilhelm Röntgen. Mullu teenisid teadusmaailma tähtsaima füüsikapreemia kolm komplekssüsteemide uurijat. N-ö poole auhinnast viis koju itaallane Giorgio Parisi, kelle avastus võimaluse, kuidas mõista peidetud mustreid korratutes ja juhuslikuna tunduvates materjalides. Teist poolt jagasid USAs tegelev jaapanlane Syukuru Manage ja sakslane Klaus Hasselmann. Nemad tegelesid usaldusväärsete kliimamudelite väljatöötamisega.
Kolmapäeval kuulutatakse välja Nobeli keemiapreemia, neljapäeval kirjanduspreemia ja reedel rahupreemia. Nobeli majandusauhinna võitja tehakse teatavaks järgmisel esmaspäeval ehk 10. oktoobril.
