Norra komitee otsustas tänavuse rahupreemiaga tunnustada Valgevenest pärit inimõiguslast Ales Bialiatskit ning kahte organisatsiooni: Venemaa mitteriiklikku ajaloo- ja inimõigusorganisatsiooni Memorial ja Ukraina Kodanikuvabaduste Keskust.
„Rahupreemia laureaadid esindavad oma kodumaal kodanikuühiskonda. Nad on juba aastaid propageerinud õigust kritiseerida võimu ja kaitsta kodanike põhiõigusi. Nad on teinud silmapaistvaid jõupingutusi, et dokumenteerida sõjakuritegusid, inimõiguste rikkumisi ja võimu kuritarvitamist. Üheskoos demonstreerivad nad kodanikuühiskonna tähtsust rahu ja demokraatia hüvanguks,“ selgitas Norra Nobeli komitee valikut.
60aastane Ales Bialatski on aidanud sütitada demokraatiameelset liikumist, mis algas Valgevenes juba 1980ndatel. Nobeli komitee sõnul on ta „pühendanud oma elu demokraatia ja rahumeelse arengu edendamisele oma kodumaal“.
Memorial, mille juured ulatuvad juba Nõukogude aja lõppu, tegeleb Nõukogude Liidu repressioonide uurimisega ning jälgib inimõigustega seotud olukorda endistes liiduvabariikides. Organisatsiooni eesmärk on levitada ajaloolist tõde Nõukogude Liidus toimunud massiliste repressioonide kohta ning kaitsta inimõigusi ka tänapäeval.
2007. aastal Kiievis loodud Kodanikuvabaduste Keskuse (CCL) eesmärgiks on edendada ja rakendada inimõiguste väärtuste kaitsmist Ukrainas.
Nobeli rahuauhind – ainus, mille tehakse teatavaks Norras – kuulutatakse kuulub samuti n-ö viie algse preemia sekka, mille jagamist alustati 1901. aastal. Toona jagasid seda šveitslane Henry Durant ja prantslane Frédéric Passy. Mullu pälvisid Nobeli rahupreemia sõnavabaduse eest võitlevad ajakirjanikud Maria Ressa Filipiinidelt ja Dmitri Muratov Venemaalt.
Tänavu viimase Nobeli ehk majanduspreemia (mille jagamist alustas erinevalt teistest Rootsi Riigipank 1969. aastal) võitja selgub esmaspäeval.
