Alles novembri alguses raius Katari valitsuse esindaja, et MMi staadionite ehitamise käigus on hukkunud vaid kolm inimest ning lisaks on registreeritud 37 tööga mitteseotud surma. Areng on märgatav, aga ruumi veel on.
Täpseid andmeid ei tea ilmselt keegi, aga meenutagem, et Briti väljaanne The Guardian avaldas juba poolteist aastat tagasi erinevate Aasia riikide saatkondade andmete põhjal, et aastatel 2010-2020 suri Kataris vähemalt 6750 võõrtöölist. Uuemaid andmeid pole kuskilt õnnestunud lugeda ning seegi on pigem konservatiivne, sest ei hõlma näiteks Keeniat ja Filipiinide, kust on samuti palju inimesi läinud Katari paremat elujärge otsima.
MMi korralduskomitee juht Hassan Al-Thawadi ütles esmaspäeval TalkTV-s avaldunud intervjuus Piers Morganile, et tal pole täpset hukkunute arvu, kuid see arv peaks olema 400-500 kandis.
„Juba üks surm on liiga palju. Nii lihtne see ongi,“ sõnas Al-Thawadi.
Ta lisas: „Tervise- ja ohutusstandardid on, vähemalt MMi objektidel, igal aastal arenenud.“
See intervjuu polnud Al-Thawadi sõu, vaid Katari ülemkomitee pressiesindaja teatas teisipäeval, et riikliku statistika järgi on aastatel 2014-2020 tööga seotult surnud 414 inimest. See arv hõlmab kõiki tegevusvaldkondi ja rahvusi.
Katari statistika häda on see, et kõik infarktid – ja neid on välismaa ajakirjanike kogutud andmete põhjal ebareaalselt palju – lähevad nende jaoks lahtrisse „loomulik surm“, kuigi me räägime enamasti meestest vanuses 20-40. Kuumust ja ületöötamist nad ei tunnista ega pea argumendiks.
Piers Morgan uuris Al-Thawadilt sedagi, kas tervise- ja ohutusstandardid olid MMi projekti alguses (aastal 2010) piisavad. „Arvan, et vajadus tööreformi järele dikteerib juba iseenesest seda, et arenguid on vaja,“ alustas ta vastamist.
