Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

OTSEBLOGI | 17 Ukraina saatkonda üle maailma saavad kahtlaseid saadetisi. Ühes pakis olid lehma silmamunad

17 Ukraina diplomaatilist esindust saavad pärast kirjapommi kahtlasi pakke

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et 17 Ukraina saatkonda või diplomaadist esindust üle maailma on viimase päeva jooksul saanud kirjapomme või pakke, mis sisaldavad loomade osi, sealhulgas lehma silmi.

Intervjuus CNN-ile ütles ta: „See sai alguse plahvatusest Ukraina saatkonnas Hispaanias,“ ütles Kuleba. „Aga see, mis plahvatusele järgnes, oli veidram ja ma ütleks isegi, et haige.“

Kolmapäeval said Madridi Ukraina saatkonna töötajad pommiplahvatuse tõttu kergemaid vigastusi. Teised pakid on saadetud Hispaania peaministrile, asepeaministrile ja USA saatkonda.

Ukraina välisasjade pressiesindaja Oleg Nikolenko ütles, et pakke on saanud ka saatkonnad Ungaris, Hollandis, Poolas, Horvaatias, Itaalias ja Austrias.

Küsimusele, kes võiks olla kummaliste kirjade ja pakkide taga vastas Kuleba: „Mul on kiusatus välja öelda kohe Venemaa. Peate vastama küsimusele, et kellele see kasulik on?“

„Võib-olla on see terrorireaktsioon Venemaa vastus diplomaatilisele õudusele, mille me Venemaal rahvusvahelisel areenil lõime, ja nii üritavad nad vastu lüüa, samal ajal kui nad kaotavad tõelisi diplomaatilisi lahinguid.“

Venemaa on eitanud oma vastutust Madridi saadetud pakkide eest. Kolmapäeval ütles Hispaania saatkond: „Iga terrorioht või -akt, veelgi enam diplomaatilise esinduse vastu suunatud, on täiesti taunitav.“

Jõulukuusk Berliinis

Valged jõulud: Ukrainasse jõudsid Eesti saadetud generaatorid

Sel nädalal jõudis Ukrainasse välisministeeriumi humanitaarabi toel 29 generaatorit. Generaatorid on osa välisministeeriumi kiireloomulisest toetusest Ukraina elanikele, sisepõgenikele ja Ukraina põgenikele Gruusias talve üle elamisel.  

„Praegu, kui Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud pea kümme kuud ja ilmastikuolud on üha karmimad, keskendume humanitaarabile, mis aitab leevendada inimkannatusi ning saada hakkama Venemaa sihilike ja kuritegelike rünnakutega tsiviilobjektide ja elutähtsa taristu vastu. Generaatorid on seejuures võtmetähtsusega ja Eesti saadetud generaatorid paigaldatakse ühiskondlikult kasutatavatesse ruumidesse, näiteks haiglatesse. Kindlasti ei jää see saadetis viimaseks ja lisaks generaatoritele on plaanis Ukrainasse saata ka kriisitoidukomplekte, sooje riideid ja rahapõhist abi,“ tõi Urmas Reinsalu välja.

OTSEBLOGI | 17 Ukraina saatkonda üle maailma saavad kahtlaseid saadetisi. Ühes pakis olid lehma silmamunad

Urmas Reinsalu

Foto : Tiina Kõrtsini

Sel nädalal Ukrainasse jõudnud 29 generaatori saatmise korraldas MTÜ Mondo välisministeeriumi eraldatud 84 115 euro suuruse toetuse eest. Samuti saatis Mondo Ukrainasse 43 generaatorit, mis soetati eraannetuste toel. Generaatorid jaotab kohapeal vajalikkesse kohtadesse Mondo kohalik partnerorganisatsioon Vostok SOS. 

Lisaks Mondo toetusele eraldas välisministeerium 400 000 eurot MTÜ Eesti Pagulasabile rahapõhiseks abiks Ukraina tsiviilelanikele ja sisepõgenikele tahkete kütuste soetamiseks ja Ukraina põgenikele Gruusias rahapõhiseks abiks üüri-, kommunaal- ja küttekulude katteks. Samuti eraldab välisministeerium Päästeametile 181 711 eurot kriisitoidukomplektide ja sooja riietuse saatmiseks Ukrainasse.

Kokku toetab välisministeerium 665 826 euroga humanitaarabi Ukrainale, et abistada Ukraina elanikke, sisepõgenikke ja põgenikke Gruusias talveks valmistumisel ja talve üle elamisel. 

Eesti senine humanitaarabi Ukrainale on 23,1 miljonit eurot, millest avaliku sektori toetus on 4,1 miljonit eurot.

„Valged jõulud Ukrainas“ on välisministeeriumi algatus, millega töötame selle nimel, et eelolevatel jõuludel ja talvel oleks võimalikult paljudel Ukraina inimestel olemas elekter, elamisväärsed tingimused ja valgus toas. Venemaa intensiivsete pommirünnakute tõttu energiataristule on riigis ilma elektrita miljonid inimesed. Seetõttu pingutame üheskoos, et saata Ukrainale varustust, varuosi, kütust, elektrikomponente, generaatoreid ja muud vajalikku elektrivarustuse taastamiseks.

Venemaa õhurünnakute peamiseks sihtmärgiks olid Bahmut ja Avdiivka

Ukraina relvajõudude peastaabi värskenduses avaldati reedel Ukraina vastu suunatud rünnakute kohta rohkem üksikasju.

Nad ütlesid, et Venemaa jätkab tsiviilinfrastruktuuri pommitamist ja üritab rünnakule minna Avdiivkas ja Bahmutis.

Venemaa andis viis raketirünnakut, 27 õhurünnakut ja 44 raketiheitja rünnakut Ukraina linnadele ja vägedele.

Venemaa õhurünnakute peamiseks sihtmärgiks olid Bahmut ja Avdiivka, mõlemad Ukraina idaosas Donetski oblastis.

Hersoni linna tulistamist jätkati pärast selle tagasivallutamist Ukraina vägede poolt.

Kaks Vene raketti tabasid öösel Ukraina kaguosas Zaporižžja piirkonda.

Kuberner Oleksandr Starukh ütles, et raketid pursutasid hooneid piirkonna pealinna Zaporižžja lähedal, kuid inimohvritest ei teatatud.

Hispaania saatis Ukrainasse oma esimese õhutõrjeraketisüsteemi Hawk.

Ameerikas ehitatud Raytheoni süsteemi saab kasutada nii lennukite kui ka rakettide vastu, mõlemaid on Venemaa kasutanud Ukraina ründamiseks, sealhulgas elektrijaamade ja kodude vastu.

Üldiselt on Hispaania lubanud tarnida Ukrainale kuus üksust.

⚡️Spain deployed the first MIM-23 HAWK SAM system to Ukraine.

In total, Madrid pledged to deliver six HAWKs.

— KyivPost (@KyivPost) December 3, 2022

Video, kuidas vene sõdurid rüüstavad maja

Venamaa on kokku kaotanud 90 600 sõdurit

Ukraina väed tapsid reedel veel 510 Vene sõdurit, suurendades pärast sissetungi Venemaa kaotatud sõdurite koguarvu 90 600-ni.

Samuti tulistasid nad alla veel kaheksa drooni ja suutsid rajalt maha võtta tanki, selgub Ukraina relvajõudude kindralstaabi statistikast.

Venemaa naftahinna ülempiir laienes G7-le ja Austraaliale

G7 ja Austraalia leppisid kokku piirama Venemaa meretranspordiga transporditava toornafta eest makstavat hinda 60 dollarile barreli eest.

EL leppis hinnas kokku pärast seda, kui Poola andis oma toetuse, sillutades teed ametlikule heakskiitmisele nädalavahetusel.

Seitsme juhtiva majanduse rühm ja Austraalia ütlesid oma avalduses, et hinnapiir jõustub 5. detsembril või väga kiiresti pärast seda.

Hinnalae eesmärk on vähendada Venemaa nafta müügist saadavat tulu, hoides samal ajal ära nafta ülemaailmsete hindade tõusu pärast EL-i embargo jõustumist Venemaa toornafta suhtes 5. detsembril.

Poola oli EL-i läbirääkimistel nõudnud, et piirmäär oleks võimalikult madal, et piirata Venemaa tulusid ja piirata Moskva suutlikkust rahastada oma sõda Ukrainas.

Lõplik tehing sisaldab mehhanismi, et hoida naftahinna ülempiir vähemalt 5% turukursist madalamal.

USA ametnike sõnul oli tehing enneolematu ja demonstreeris Venemaa sõjale vastu seisva koalitsiooni otsustavust.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et hinnalagi vähendab oluliselt Venemaa tulusid.

Venemaa on seadnud Bahmuti oma peamise pealetungi prioriteediks

Ühendkuningriigi valitsusorganisatsioon kirjutab Twitteris, et Vene väed investeerivad jätkuvalt suure osa oma üldisest sõjalisest jõupingutusest ja tulejõust umbes 15 km pikkusele juurdunud rindejoonele ümber Donetski oblasti linna Bahmuti.

„Venemaa plaan on taktikaliste edusammudega piirata linn ümber põhja ja lõuna suunas.“'

„Alates 2022. aasta augusti algusest on Venemaa seadnud Bahmuti oma peamise pealetungi prioriteediks. Linna hõivamisel oleks operatiivne väärtus piiratud, kuigi see võimaldaks Venemaal ohustada Kramatorski ja Slovjanski suuremaid linnapiirkondi.“

„Kampaania on aga selle võimaliku tuluga võrreldes olnud ebaproportsionaalselt kulukas. On reaalne võimalus, et Bahmuti tabamisest on saanud Venemaa jaoks eelkõige sümboolne poliitiline eesmärk.“

(5/5) However, the campaign has been disproportionately costly relative to these possible gains. There is a realistic possibility that Bakhmut’s capture has become primarily a symbolic, political objective for Russia.

— Ministry of Defence 🇬🇧 (@DefenceHQ) December 3, 2022

Loe 2.detsembri blogi siit!

Urmas Paet Kiievis: Ukraina peab tagasi saama kogu oma territooriumi

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet juhtis Euroopa Parlamendi delegatsiooni visiiti Ukrainasse Kiievisse, mille eesmärk oli väljendada toetust Ukraina inimestele ja riigijuhtidele ning saada ülevaade Ukraina lähiaja toetusvajadustest.

„On väga valulik olla tunnistajaks Venemaa tekitatud hävingule,“ ütles Paet Kiievis. „Minu sügav lugupidamine Ukraina inimestele, kes võitlevad mitte ainult oma maa vabaduse, vaid kogu Euroopa rahu eest,“ lisas ta.

Kiievis kohtus Urmas Paet ja Euroopa Parlamendi delegatsioon kaitseministri Oleksi Reznikovi, Ukraina presidendi kantselei juhi Andriy Jermaki, Ukraina parlamendi esimese aseesimehe Oleksandr Korniyenko, Kiievi linnapea Vitali Klitško ning ELi Ukraina-missiooni juhtidega.
„EL peab jätkama igakülgset toetust Ukrainale ning tegema selleks tihedat koostööd liitlastega,“ ütles ta. „Vaja on jätkuvat sõjalist, finants- ja humanitaarbi, ning uusi Venemaa-vastased sanktsioone.“

Venemaa hävitab praegu süsteemselt Ukraina elektrivõrke ning see seab miljonid inimesed praegusel talvel väga keerulisse olukorda. Ukraina peab saama kiiret tehnilist abi, kuid peamine on suurem õhutõrjevõimekus.

OTSEBLOGI | 17 Ukraina saatkonda üle maailma saavad kahtlaseid saadetisi. Ühes pakis olid lehma silmamunad

Urmas Paet.

Foto : Teet Malsroos


Paet lisas, et Venemaa peab Ukraina ülesehitamise kinni maksma. „On ainult õiglane, et agressorriik maksab oma hävitustöö eest. Selleks tuleb kasutada Venemaa külmutatud vara,“ lisas ta. „Samuti tuleb luua eritribunal Venemaa agressioonikuritegude süüdlaste karistamiseks,“ lisas ta. Juba praegu on dokumenteeritid 50 000 Venemaa sooritatud kuritegu Ukraina inimeste vastu.
Paeti sõnul jäi kohtumistelt kõlama ka, et Ukrainal on väga tugev tahe ELiga liitumisega edasi liikuda ning alustada liitumiskõnelusi.