OTSEBLOGI | Ajakiri Time nimetas aasta inimeseks president Zelenskõi. Putin: uut mobilisatsiooni ei tule

Vladimir Putin ütles, et Venemaa võitleb oma huvide kaitsmise eest kõiki olemasolevaid vahendeid kasutades.

Venemaa president kurtis oma inimõiguste nõukogu teleistungil kõneldes ka selle üle, et Lääs kohtleb Venemaad teise klassi kodanikuna, kellel pole õigust eksisteerida.

Lisaks ütles ta, et uut mobilisatsioonilainet ei tule, sest Venemaal pole seda vaja.

Donetski oblastis Kurahhovo linnas hukkus Vene vägede rünnaku tagajärjel kaheksa inimest. Kahjustada sai turg, bussijaam, bensiinijaamad ja kesklinna elumajad.

ÜRO inimõiguste ülemkomisjon avaldas kolmapäeval raporti, milles käsitletakse 441 tsiviilisiku tapmist Ukraina põhjaosas Kiievis, Tšernihivis ja Sumõs.

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Volker Türk ütles, et raport kirjeldab üksikasjalikult tsiviilisikute mõrvamist küttepuude lõikamisel ja toidukaupade ostmisel piirkondades, mis olid varem okupeeritud Vene vägede poolt, vahendas CNN. Kiievi, Tšernihivi ja Sumõ piirkonnad võeti tagasi pärast Venemaa lahkumist märtsi lõpus.

Türk lõpetas just neljapäevase visiidi Ukraina pealinna.

„Me töötame selle nimel, et kinnitada väiteid täiendavate tapmiste kohta neis piirkondades ning Harkivi ja Hersoni piirkondades, mille Ukraina väed hiljuti tagasi vallutasid,“ ütles ta avalduses, viidates, et nende arv võib veelgi kasvada. „On kindlaid viiteid sellele, et aruandes dokumenteeritud hukkamised kujutavad endast [tahtliku] tapmise sõjakuritegu.“

Türk loetles oma avalduses Ukraina rahvale vajalikku abi, sealhulgas 17,7 miljonit inimest, kes vajavad humanitaarabi ning 9,3 miljonit toidu- ja toimetulekuabi.

Tema sõnul on kolmandik elanikkonnast sunnitud oma kodudest lahkuma, samas kui 7,89 miljonit on riigist põgenenud ja 6,5 miljonit on riigisiseselt ümberasustatud.

Türk ütles ka, et veetis osa oma visiidist esmaspäeval pommivarjendis, kui Venemaa käivitas järjekordse raketirünnakute laine. Ta külastas ka Butša ja Izjumi linna.

"Ma kardan, et Ukrainat ootab ees üks pikk ja kõle talv. Sõja tagajärjed inimõigustele on riigis juba olnud laastavad ja prognoos on väga murettekitav,“ ütles ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja „Ukraina vaim“ valiti ajakirja Time aasta inimeseks.

USA ajakirja toimetajate aastaauhind antakse kellelegi, kellel on viimase 12 kuu jooksul olnud maailmas suurim mõju. Ajakiri on varem öelnud, et nende aasta inimene on keegi, kes mõjutas uudiseid või meie elu kõige rohkem, nii heas kui halvas.

Abipaketiga saadeti Ukrainasse 1536 kõrge energiasisaldusega kuivtoidupakki, 200 T-särki, 200 dressipluusi, 75 fliisjakki, 100 jopet ning 300 pea- ja näokatet. Varustuse maksumus on 181 711 eurot, seda finantseeris välisministeerium.

„Talv on alanud, kuid talve kõige külmemad kuud on alles ees. Lisaks tavapärasele ja pidevale Eesti riigi sisesele pääste- ja ennetustööle kuulub päästeameti igapäevatöösse ka rahvusvaheline koostöö. Praegu vajab Ukraina meie abi, et elada edukalt üle aasta külmim aeg. Hädasolijat tuleb aidata ja kui aitame oma partnereid, saame olla kindlad, et meidki aidatakse, kui peaksime seda vajama,“ ütles päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt.

„Venemaa agressioonist tingitud humanitaarkriis Ukrainas üha süveneb ja lisaks sõjalisele, majanduslikule ja poliitilisele abile on oluline anda humanitaarabi, et leevendada sõjas inimkannatusi. Praegustes rasketes ilmastikuoludes tuleb pingutada üheskoos, et tagada Ukraina rahva toimetulek olukorras, kus Venemaa ründab valimatult Ukrainas tsiivilobjekte, elutähtsat taristut ja ilma elektrita on miljonid inimesed. Kindlasti ei jää seekordne saadetis viimaseks ja teeme kõik, et Ukraina abivajadustele vastata,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu.

Välisministeerium on praegu toetanud humanitaarabi Ukrainale kokku 665 826 euroga, et abistada Ukraina elanikke, sisepõgenikke ja põgenikke Gruusias talveks valmistumisel ja talve üle elamisel.

Veebruarikuus saatis päästeamet abisaadetisena Ukrainasse telke, magamiskotte, välivoodeid, telgiküttesüsteeme ja diiselgeneraatoreid. Juulikuus leppisid Balti riikide ja Poola päästejuhid Ukrainaga kokku pääste ja elanikkonnakaitse toetamises ning allkirjastasid hea tahte memorandumi.

Eesti senine humanitaarabi Ukrainale on 23,1 miljonit eurot, millest avaliku sektori toetus on 4,1 miljonit eurot.

Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval. Ettevõte esitas pakkumuse riigihankes, millega otsiti lühiajalist majutust 2000 sõjapõgenikule.

„Põgenike majutamine reisilaeval tekitas esmalt vastakaid tundeid. Elu aga näitas, et see lahendus õigustas ennast. Meie koostöö Tallinkiga on ladus, laeval on hästi tagatud turvalisus ning vajalikud teenused nii lastele kui täiskasvanutele on läheduses hästi kättesaadavad,“ ütles Maripuu. „Lahendus on pälvinud hea eeskujuna ka rahvusvahelist tähelepanu. Loomulikult ei ole laev parim koht pikemalt perega elamiseks, ent lühiajalise turvalise peavarjuna toimib see hästi,“ lisas ta.

Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene rääkis, et laevapere on juba kaheksa kuud andnud endast parima, et sõjakoleduste eest põgenenud Ukraina kodanikud tunneksid ennast laeval võimalikult turvaliselt, hästi ja hoitult.

„Nende kuude vältel oleme ühiselt pingutanud selle nimel, et aidata tuua nii palju vajalikke teenuseid põgenikele nii lähedale kui võimalik ning samal ajal püüdnud neile pakkuda tegevusi, mis aitaksid rasket aega paremini üle elada ka vaimselt. Meil on hea meel, et saame jätkata koostööd heade partneritega Sotsiaalkindlustusametist, kuna usume jätkuvalt, et laev on ajutise majutuse pakkumiseks tänastes tingimustes paljude muude variantide kõrval parem lahendus.“

Sotsiaalkindlustusamet otsis riigihankega lepingupartnerit, kes suudaks pakkuda lühiajalise majutuse kohta vähemalt 2000 põgenikule.

Reisilaev Isabelle võeti põgenike majutuskohana kasutusele sel kevadel, 7. aprillil. Laeval on viimase kaheksa kuu jooksul lühiajaliselt peatunud üle 5000 Ukraina sõjapõgeniku, kellest enamik on naised ja lapsed. Praegu on laeval lühiajalisel majutusel umbes 1500 Ukraina sõjapõgenikku, neist umbes 400 lapsed.

Kokku on sõja algusest lühiajaliselt majutuselt üle Eesti läbi käinud 23 000 sõjapõgenikku. Praegu on lühiajalisel majutusel asutustes üle Eesti 2500 põgenikku, neist enam kui pooled laeval Isabelle. Sõjapõgenike majutusele on sellest kevadest kokku kulunud 35 miljonit eurot.

„Kurjus rüüstab taas Euroopat, kuid me ei lase sellel võita. Agressori hävitatu ülesehitamine Ukrainas on pikk teekond, aga koos tegutsedes on see lühem,“ sõnas president Alar Karis Tallinnas toimunud Ukraina Žõtomõri piirkonna ülesehitusele keskenduva foorumi avakõnes. Riigipea rõhutas, et Eesti aitab Ukrainal end taastada Venemaa agressiooni tagajärgedest, jätkates samal ajal sõjalise ja humanitaarabi andmist.

President Karise sõnul tegutseb Eesti vastavalt Ukraina enda vajadustele, plaanidele ja eesmärkidele: „Lähtuvalt president Zelenskõi üleskutsest, valisime koostööks konkreetse piirkonna – Žõtomõri oblasti, kus enne 24. veebruaril alanud Venemaa sõda elas 1,3 miljonit inimest,“ lausus riigipea. Ta lisas, et praegu on seal juba töös mitmed Eesti ülesehitusprojektid.

Vabariigi President kutsus teisi doonorriike Eesti jõupingutustega ühinema, sest Ukraina ülesehitamine on võimalik ainult paljude riikide ja toetajate ühise pingutusena. Eesti teeb Žõtomõri oblasti ülesehitamisel koostööd juba Portugaliga.

President Karis rõhutas, et Eesti on valmis oma kogemuste ja oskustega ukrainlastele nende ühiskonna reformimisel toeks olema, nimetades möödapääsmatuks õigusriigi süvendamist, sealhulgas sõltumatu ja professionaalse justiitssüsteemi loomist, mis on oluline ka välisinvesteeringute ja rahvusvahelise toetuse saamiseks. „Reformide edukus süvendab ukrainlaste lootust, kasvatab usaldust ning tugevdab soovi ja valmisolekut naasta koju, et ehitada üles Ukrainat,“ lisas ta.

Samuti pidas president Karis tähtsaks majanduskoostööd. „Tugevad ettevõtted ja tööstus hoiavad Ukraina majandust käigus ja aitavad kaasa riigi kiiremale taastumisele. Julgustan Eesti ettevõtjaid hoidma või looma uusi ärikontakte ja otsima investeerimisvõimalusi, sest neid on palju,“ lausus president Karis.

Riigipea tõi näiteks ka Ukraina pühendumuse digipöördele, mille elluviimisesse on Eesti oma kogemuse ja toetusega panustanud.

Zõtomõri piirkonna ülesehitusfoorum toimub teist korda ning seda korraldab Välisministeerium. Foorumist võtab osa umbes 180 osalejat, nende seas ka Ukraina parlamendiliikmed, kohalike omavalitsuste esindajad, diplomaatiline korpus ning Eesti ettevõtjad.

Kreml vastas otse Venemaa opositsiooni ja sõjameelsete Telegrami kanalite kuulujuttudele, et plaanib teist mobilisatsiooni.

Pressisekretär Dmitri Peskov kutsus venelasi üles toetuma Venemaa kaitseministeeriumi ja Putini suhtlusele ning ignoreerima sotsiaalmeedia platvormidel avaldatud „provokatiivseid sõnumeid“.

Levinud on kuuldused, et Putin võib järgmise aasta alguses välja kuulutada järjekordse mobilisatsioonilaine.

USAs asuv mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) ütles, et Kremli avalduse eesmärk on tõenäoliselt diskrediteerida nii Venemaa opositsiooni kui ka sõjameelsete Telegrami kanalite kasvavat mõju, mis on järjekindlalt teatanud Kremli kavatsusest jätkata mobilisatsiooni 2023. aastal.

Putin karmistab ka meetmeid takistamaks mobiliseeritud meeste ja nende perede kurtmist mobilisatsiooniprobleemide üle. Näiteks kirjutas ta alla seadusele, mis keelab meeleavaldused valitsushoonetes, ülikoolides, koolides, haiglates, sadamates, raudteejaamades, kirikutes ja lennujaamades.

Kremli toetatud separatistlike vägede endine ülem ja sõjakurjategija Igor Girkin väidab, et on Moskvasse naasnud. See purustab lootused, et Ukraina saaks ta vangi võtta, vahendas Sky News.

Igor Girkin, kelle tegelik nimi on Igor Strelkov, ütles, et on püüdnud Ukraina konfliktis osaleda, kuid avastas, et ta pole Venemaa sõjaväelaste ametlikus nimekirjas.

Girkinit – kunagist niinimetatud Donetski Rahvavabariigi kaitseministrit – kahtlustatakse 2014. aastal Ukrainas sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas tsiviilisikute röövimises, piinamises ja mõrvas.

Hollandi kohus mõistis ta süüdi ka Malaysia Airlinesi lennu MH17 allatulistamises osalemises Donbassis 2014. aastal, millega tapeti 283 reisijat ja 15 meeskonnaliiget. Girkini üle mõisteti tagaselja kohut ja talle määrati eluaegne vangistus ja ta on rahvusvahelises tagaotsitavate nimekirjas.

Ka Ukraina loodab Girkinit tabada, pakkudes 100 000 dollari suurust pearaha.

Veel 49 sõduri surnukeha on Ukrainasse tagastatud, teatas ajutiselt okupeeritud territooriumide taasintegreerimise ministeerium. Pärast seda, kui eriasjaoludel kadunuks jäänud isikute voliniku büroo tööd alustas, on leitud juba 827 sõduri surnukeha.

„Praegu teeme koos õiguskaitseorganitega kõik endast oleneva, et kaitsjate surnukehad tagasi saada,“ ütles operatsiooni juht Oleh Kotenko. „Pidevalt käib töö, et selgitada välja hukkunud võitlejate tõenäolised asukohad.“

Venemaa väidab jätkuvalt, et NATO on neile suur oht. Hoolimata sellest, et liikmesriikide kaitsmisele pühendunud allianss pole iial üritanud Venemaale tungida ega plaani seda ka teha.

„Carol of the Bells“ ehk ukraina keeles „Shchedryk“ on üks maailma tuntuim jõululaul. Vähem teatakse, et lugu on pärit Ukrainast. MTÜ Slava Ukraini kutsub inimesi jõuludel meloodiat märkama ja ukraina inimestele läbi annetuste tänu avaldama.

Sellele Ukrainast pärit jõululaulule on tehtud tuhandeid arranžeeringuid. Paljud neist on tuntud nii erinevatest jõulufilmidest nagu „Üksinda kodus“ kui ka mitmetelt jõulukontsertidelt, reklaamidest või teatrietendustelt. Ukraina on maailmale teinud jõulukingituse ja nüüd on aeg neile vastukingitus teha. Nendel jõuludel kutsub MTÜ Slava Ukraini kõiki inimesi, kes on kunagi seda lugu kuulnud, Ukraina inimestele tänu ja toetust avaldama.

„Peame saatma ukrainlastele sõnumi, et nad ei ole üksi ja viima lootuse tagasi sinna, kus seda hetkel enim vaja. Kui Ukraina rahvalaul „Shchedryk“ räägib linnukesest, kes on peale külma talve tulnud ukrainlastele õnne ja tervist tooma, siis meie siht on vajalik abi juba täna Ukrainasse viia, et aidata ukrainlastel talv üle elada,“ kirjeldas MTÜ Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehtme. Üheks võimaluseks on teha annetus, mis aitab rindejoonel elavatel inimestel eesootaval talvel ellu jääda, teiseks jagada üleskutset ja Ukraina jõululaulu, et seeläbi neile toetust avaldada.

„Rahalise annetuse kõrval on toetusavaldus ka see, kui MTÜ Slava Ukraini ja Shchedryku sõnumit jagatakse. Eesti riik laulis end vabaks - nüüd on meie kord toetada ukrainlasi, kes võitlevad praegu terve Euroopa vabaduse eest,“ kutsus Lehtme üles toetust ja tuge andma.

Soov aidata vähemalt 100 000 inimest

Rahvalaul „Shchedryk“ on kirjutatud Ukraina helilooja Mykola Leontovichi poolt juba 1916. aastal. Ukraina rahvatraditsioonide järgi tähistati uue aasta algusest kevadel ning lugu räägib linnukesest, kes on tulnud kevadel, peale pikka talve, kodudesse küllust ja õnne tooma.