Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

OTSEBLOGI | Eesti suurendab sõjalist abi Ukrainale. Harkivis hukkus kortermaja pommitamises 12 inimest

Ukraina riiklik päästeteenistus teatas, et kolmapäeva öösel hukkus Harkivis kortermaja pommitamises 12 inimest.

„Neljapäeva pärastlõunase seisuga on teada 12 hukkunust. Kõik nad on tsiviilisikud. Paljud neist on eakad ja puudega. Hävitatud hoone läheduses pole ühtegi sõjalist objekti,“ edastas päästeteenistus.

Vähemalt 20 inimest sai vigastada.

⚡️Death toll in Russia’s Aug. 17 attack on Kharkiv rises to 12.

The State Emergency Service reported that 20 civilians were injured in the Russian missile strike on a residential building in the Saltivskyi district. The rescue operation continues.

📷State Emergency Service pic.twitter.com/glkZ4IVPRn

— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) August 18, 2022

Kolmapäeva õhtul tabas Vene vägede raketirünnak Harkivis asunud kortermaja, mis hävines pea täielikult. Surma sai vähemalt seitse ja vigastada 16 inimest. „Me ei andesta. Me maksame kätte,“ toonitas president Zelenskõi juhtunut kommenteerides. Lisaks saabus neljapäeva hommikul teateid uuest rünnakust, kus hukkus väidetavalt kaks ja sai vigastada 18 inimest.

Ukraina ametnike sõnul võidakse kurikuulus Venemaaga liitumise referendum okupeeritud oblastis edasi lükata. Varasema plaani kohaselt pidi see toimuma 11. septembril. Hersoni oblastinõukogu asejuhi Juri Sobolevskõi sõnul on edasilükkamist nõudnud Vene väed. Ilmselt on viimased mõistnud, et avalik toetus „libareferendumiks“ pole piisav. Ilmselt kardetakse ka Ukraina vägede vastupealetungi. „Liiga kauaks siia jäänud okupantidel on aeg asjad pakkida või valmistuda surmaks,“ sõnas Sobolevskõi sotsiaalmeedias.

Sõja 175. päeva kokkuvõte:

Suurbritannia kaitseministeeriumi tänases luureraportis kirjutatakse Venemaa tankide probleemidest. Nimelt ei suuda Vene armee oma lahingutankidele sobitada ega korralikult kasutada reaktiivsoomust (ERA). Selle õige kasutamine vähendaks tankide pihta sihitud mürskude efektiivsust ja kahjutegurit. Brittide hinnangul pärineb Vene vägede ERA „kehva kasutamise kultuur“ juba esimese Tšetšeenia sõja päevilt.

On tõenäoline, et paljudel Vene tankimeeskondadel puudub reaktiivsoomuse hooldamiseks vajalik väljaõpe, mistõttu on vajalikud lõhkeelemendid halvasti paigaldatud või jäetud üldse kasutamata. Need puudused aitavad ilmselt kaasa tankitornide väljapaiskumisele – fenomenile, mida on Ukrainas pealtnägijate fotode ja videote kaudu hästi dokumenteeritud.

Brittide hinnangul pole Vene komandörid suutnud sõjas lahingudistsipliini kehtestada, mille üheks näiteks on ka ERA kehv kasutamine. Selliste ebaõnnestumiste koosmõjud on tõenäoliselt oluliseks teguriks, miks Vene väed näitavad Ukrainas kesiseid tulemusi.