Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

OTSEBLOGI | Forbes: Venemaalt on lahkunud juba kuni 700 000 kodanikku

Forbes kirjutab allikale Venemaa presidendi administratsioonis viidatest, et Venemaalt on mobilisatsiooni algusest lahkunud juba 700 000 kodanikku.

Reuters kirjutab, et IMF kaalub 1,3 miljardi dollari suurust erakorralist abipaketti Ukrainale.

Rahvusvaheline Valuutafond otsustab Ukraina 1,3 miljardi dollari suuruse täiendava erakorralise rahastamise taotluse üle 7. oktoobril, vahendas Reuters, viidates kahele nimetule allikale.

Fond usub, et „Ukraina on saanud oma ülemaailmsetelt partneritelt piisavad finantstagatised, et täita Rahvusvahelise Valuutafondi võla jätkusuutlikkuse nõudeid ja kvalifitseeruda edasisteks hädaabifondideks“, väidavad allikad.

Selline näeb välja nälginud Azovi võitleja pärast venelaste vangistust.

This is how the military "Azov" looks like after the Russian captivity, photographer Dmytro Kozatskyi with the call sign "Orest".

Photos of the fighter was published by Kostiantyn & Vlada @Liberov. pic.twitter.com/OO3YMjkkJM

— NEXTA (@nexta_tv) October 4, 2022

MTÜ Slava Ukraini eestvedamisel eile alanud annetuskampaania „1000 kangelast lumes“ täitis oma eesmägi juba esimese ööpäevaga ja kogus 400 000 eurot Ukraina sõduritele talvevarustuse soetamiseks. Annetajate suure huvi tõttu otsustati eesmärki kahekordistada ja kampaania jätkub, et soe talvevarustus jõuaks 2000 sõdurini.

„Oleme väga tänulikud ja uhked eestlaste üle! Suur aitäh kõikidele annetajatele, tänu kellele saime ühe päevaga oma esimese eesmärgi täidetud – esimesed 1000 Ukraina sõdurit saavad nüüd sooja talvevarustuse. Meie järgmine eesmärk on kaks korda suurem, sest ma tean, et koos me suudame veel enamat,“ ütles Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehtme. 

„Sõdur, kes võitleb külmaga, ei võitle samal ajal vaenlasega. Peame olema valmis selleks, et sõda kestab veel kaua. 1000 vormikomplekti on tegelikult piisk merre võrreldes Ukraina armee tegeliku vajadusega. Kuna Eesti inimeste toetus Ukraina võitlusele on muljetavaldav, siis suurendame oma ambitsiooni. Paneme riidesse ühe terve Ukraina brigaadi eesliinil võitlevad üksused. Praegusel sõja ajal see tähendab see 2000 võitlejat,“ lisas Lehtme.

Kampaaniaga toetatakse Ukrainat kahekordselt, sest kogu komplekt tellitakse Ukrainas Dnipros asuvast tehasest, seega saavad annetuste eest inimesed tööd ja Venemaa okupatsiooniarmee vastu võitlevad mehed sooja. Lehtme käis koos filmirežissöör Ilmar Raagiga Ukrainas parima hinna-kvaliteedi suhtega vormi ja tootjaid otsimas. 

„Meie vormid on natukene paremad kui need, mida Ukraina riik oma armeele annab,“ ütles Raag. Täna hommikul pandi Dnipro õmblusvabrikuga paika viimased detailid ning parimate vormide tellimiseks konsulteeris Raag ka Eesti kaitseväe ekspertidega.

Tee kohe annetus! Ukraina sõdurid talveks sooja!

„1000 kangelast lumes“ algatuse kohta on võimalik rohkem infot leida veebileheküljel 1000kangelast.slava.ee.

Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu sõnul on pärast seda, kui Venemaa kaks nädalat tagasi „osalise mobilisatsiooni“ välja kuulutas, õnnestunud värvata üle 200 000 inimese.

Uudisteagentuur RIA Novosti teatas, et Šoigu sõnul soovis Venemaa värvata 300 000 sõdurit.

President Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas dekreedi, millega tunnistatakse ametlikult võimatuks Ukraina kõnelused Vladimir Putiniga.

Määrusega vormistati ametlikuna Zelenskõi kommentaarid reedel pärast seda, kui Venemaa president kuulutas neli Ukraina okupeeritud piirkonda Venemaa osaks.

"Ta (Putin) ei tea, mis on väärikus ja ausus. Seetõttu oleme valmis dialoogiks Venemaaga, kuid Venemaa teise presidendiga,” ütles Zelenskõi reedel.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu poolt 30. septembril koostatud dekreedi üks punkt ütleb: „[Ukraina otsustas] teatada, et läbirääkimiste pidamine Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga on võimatu.“

Venemaa föderatsiooninõukogu ratifitseeris Ukraina nelja okupeeritud piirkonna annekteerimise.

Venemaa parlamendi ülemkoda kiitis heaks nelja okupeeritud Ukraina piirkonna Venemaaga liitmise. Föderatsiooninõukogu ratifitseeris teisipäevasel istungil ühehäälselt Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja piirkonna annekteerimise seaduse pärast eile Venemaa alamkojas riigiduumas toimunud sarnast hääletust.

Reuters teatab, et dokumendid lähevad nüüd tagasi Kremlisse, et president Vladimir Putin allkirjastaks need lõplikult nelja piirkonna, mis moodustavad umbes 18% Ukraina territooriumist, ametliku annekteerimise protsessi lõpuleviimiseks. Annekteerimist tõenäoliselt ei tunnistata seaduslikuna väljaspool Venemaad.

Venemaa ei kontrolli täielikult territooriumi, mida ta üritab annekteerida.

Tehnoloogiamiljardär Elon Musk sattus järjekordse pahameeletormi keskmesse, kui säutsus Twitteris, milline oleks tema lahendus Ukraina ja Venemaa vahel rahu sõlmimiseks. Muski sõnul tuleks annekteeritud Ukraina territooriumitel viia läbi uued referendumid, ent seekord ÜRO vaatlusel. „Venemaa lahkub, kui see on inimeste tahe,“ arvab miljardär lootusrikkalt.

Ukraina peaprokuratuuri teatel on sõja käigus tapetud 418 ning vigastatud 786 last. Tegelikud arvud on aga kahtlemata kõrgemad, sest okupeeritud aladelt pole võimalik sedalaadi infot hankida. Lisaks on riigis tuvastatud pea 38 000 sõjakuritegu ning 16 887 riikliku julgeoleku vastast kuritegu.

Suurbritannia kaitseministeeriumi tänase luureraporti kohaselt kirjutas Vladimir Putin 30. septembril alla korraldusele rutiinse sügisese ajateenistustsükli korraldamiseks. Selle eesmärk on koolitada välja 120 000 ajateenijat. Neid pole aga seaduslikult lubatud väljaspool Venemaad kasutada. Tegemist on 21. septembri osalisest mobilisatsioonikäsust eraldiseisva sammuga.

Venemaa ajateenistustsükkel algab tänavu 1. novembril ehk kuu aega hiljem kui tavaliselt. Tsükli hiline algus võib viidata sellele, et Venemaa võimekust koolitada ja varustada suuremat hulka uusi ajateenijaid on tabanud üha kasvav surve.

Märkimisväärsed on ka mobiliseeritute ja ajateenijate majutamise, väljaõppe, varustamise ja paigutamisega seotud väljakutsed. Jätkuvalt õõnestavad neid jõupingutusi puudused Venemaa haldus- ja logistikasüsteemides.

(1/4) On 30 September 2022 Russian President Vladimir Putin signed an order for the routine autumn conscription cycle, which aims to train 120,000 conscripts. These conscripts are legally not permitted to be deployed outside of Russia. pic.twitter.com/d9xp2RVK9I

— Ministry of Defence 🇬🇧 (@DefenceHQ) October 4, 2022

Ukraina relvajõudude peastaabi viimatine hinnang Vene vägede kaotustest. Ukrainlaste hinnangul võib olla langenud 60 800 Vene sõdurit.

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi hinnangul üritab Putin jätkuvalt leida sõjalise ebaedu eest patuoinaid. Teatavasti asendas Putin äsja Lääne sõjaväeringkonna ülema Aleksandr Žuravljovi kindralleitnant Roman Berdnikoviga. Lääne sõjaväeringkonna üksused on seni peamiselt tegutsenud Harkivis, kus Ukraina väed on korraldanud viimase kuu jooksul edukat vastupealetungi.

Vene väed pommitasid öösel Harkivit. Linnapea Ihor Terehhovi sõnul tabasid mürsud Holodnohirskõi ja Novobavarskõi linnaosasid. Rünnakutes sai surma vähemalt üks inimene – 46aastane naine. Holodnohirskõis sai kahjustada tööstuspiirkond.

Krimmis võeti vahi alla kaks naist, kes laulsid Ukraina patriootlikku laulu „Punane lodjapuu aasal“. Neid sunniti selle eest avalikult vabandama ning lisaks määrati ühele naisele 40 000 rublat trahvi ja teisele 10 päeva aresti.

Täna kogunevad Venemaa Föderatsiooninõukogu ehk parlamendi ülemkoja seadusandjad, et anda formaalne kinnitus nelja Ukraina oblasti annekteerimisele. Esmaspäeval kiitis riigiduuma ühehäälselt heaks annekteerimisega seotud seadused, millele peabki föderatsiooninõukogu nüüd kinnitama. Annekteerimise puhul on aga oluline märkida, et Venemaal pole enam ühegi Ukraina oblasti üle täielikku kontrolli. Kreml on seetõttu hoidunud täpsemalt kinnitamast, millised on annekteeritavate alade piirid.

Väljaanne The Times väidab, et Putin valmistub korraldama Ukraina piiri ääres „tuumademonstratsiooni“.

The Russian Federation is planning a demonstration detonation of nuclear weapons on the borders of Ukraine, - The Times, citing military sources pic.twitter.com/4WrpBhw6hF

— ТРУХА⚡️English (@TpyxaNews) October 4, 2022

Ukraina väed on teinud olulisi läbimurdeid riigi lõunaosas ning kiirendanud pealetungi ka idarindel. Esmaspäeval vallutasid ukrainlased tagasi mitu küla ning tungisid edasi mööda Dnipro jõge. Ukraina ametnike teatel oli tegemist suurima läbimurdega lõunarindel sõja algusest saati. Väidetavalt hävitati 31 Vene tanki ning üks raketisüsteem. Võitluse täpsema asukoha kohta Ukraina armee lõuna operatiivjuhatus infot ei jaganud.

Ukraina on teinud märkimisväärseid edusamme kahes Venemaa okupeeritud oblastis, mis libareferendumite toel annekteeriti, kirjutab The Guardian. On märke, et Ukraina saab hoogu üles ka idarindel – Reutersi teatel liikusid sinna esmaspäeval Ukraina sõjasõidukite kolonnid. Ilmselt tugevdatakse kaitset Lõmanis ja valmistutakse suuremaks pealetungiks Donbassile.

222. sõjapäeva kokkuvõte:

Eilset blogi loe siit: