Pevkur: suuremaks liitlaste kohaloluks on oluline saada pikaajaline lahendus
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles täna Ühendkuningriigi üksustega seotud uudist kommenteerides, et oluline on rõhutada, et liitlased on Eestis jätkuvalt kohal ja Eesti jätkab koos Ühendkuningriigiga pikaajalise lahenduse väljatöötamist ning NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimist.
„Viimasel NATO tippkohtumisel võtsid liitlased selge seisukoha, et NATO idatiiba, sh Eesti kaitset tugevdatakse. Eelkõige tähendab see Suurbritannia poolt Eestisse määratud täiendavat brigaadi, Eesti ja brittide brigaadi baasil diviisistruktuuri loomist ja NATO regionaalsete, sh Eesti kaitseplaanide uuendamist,” ütles Pevkur.
Ministri sõnul on Eesti eesmärk suurendada liitlaste jalajälge Eestis. “Täna jätkab Tapal brittide juhitud liitlaste lahingugrupi põhikontingent, so ligi 900 meest koos täiendatud rasketehnikaga. Samuti on kohal Prantsuse ja Taani üksused, samuti tõid taanlased sel kuul Eestisse lahingtankid Leopard. Ämaris jätkub Balti õhuturve, mida praegu teevad Saksa õhuväe hävitajad. Ehk juba praegu võime öelda, et Eestis pole kunagi olnud rohkem liitlaste tulejõudu kui praegu,“ ütles kaitseminister Pevkur.
„Aga mõistetavalt on meie huvi, et liitlaste jalajälg oleks veelgi suurem veelgi kiiremini, mistõttu jätkame lisaks NATO suurte plaanide elluviimisele ka kahepoolseid läbirääkimisi erinevate liitlastega, tagamaks Eesti inimestele kindlus, et Eesti on hoitud ja kaitstud,“ lisas Pevkur.
USA välisminister Antony Blinken ütles, et kui Nord Streami torujuhtme lekked on põhjustatud sabotaažist, siis ei ole see ilmselgelt kellegi huvides.
Teisipäeval välisministeeriumis pressikonverentsil esinedes märkis Blinken, et lekete põhjuseid uuritakse, vahendas CNN. „On esialgseid teateid, mis näitavad, et see võib olla rünnaku või mingi sabotaaži tagajärg, kuid need on esialgsed teated ja me pole seda veel kinnitanud,“ ütles ta. „Aga kui see kinnitust leiab, pole see ilmselgelt kellegi huvides.“
Blinken ütles, et lekked ei mõjuta oluliselt Euroopa energiataluvust. „Oluline on see, et me töötame päevast päeva nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt selle nimel, et tegeleda Euroopa ja kogu maailma energiajulgeolekuga,“ ütles ta.
Rootsi ja Taani peaministrid ütlesid teisipäeva õhtul, et neil on viiteid sellele, et torujuhtmed hakkasid lekkima tahtliku tegevuse tagajärjel.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas teisipäevases säutsus torujuhtme lekkeid „sabotaažitegevuseks“. Ta lisas, et Euroopa aktiivse energiataristu mis tahes tahtlik katkestamine on vastuvõetamatu ja toob kaasa tugeva vastuse.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ei usu, et Ukraina vastu tuumarelvade kasutamise tõenäosus on suur. Siiski soovitab ta seda ohtu tõsiselt võtta.
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi hinnangul võib Venemaa üritada oma invasiooni Ukrainasse ümber sõnastada „terrorismivastaseks operatsiooniks“. Alles esmaspäeval sõnas Krimmi venemeelne juht Sergei Aksjonov, et Vene ametnikud võivad Zaporižžja tuumajaama ajutiselt sulgeda, kui nad viivad läbi terrorismivastaseid operatsioone annekteeritud territooriumitel. Tuumajaam võidakse selle käigus ümber lülitada Venemaa energiavõrku. Olukord jaamas on jätkuvalt pingeline, kuna töötajad ei soovi Venemaa vägedega koostööd teha, ent neil pole võimalik ka okupeeritud territooriumilt lahkuda.
President Volodõmõr Zelenskõi teatas hilisõhtuses pöördumises, et Ukraina kaitseb oma kodanikke ka Venemaa kontrolli all olevatel aladel: „Me tegutseme, et oma inimesi aidata nii Hersoni oblastis, Zaporižžja oblastis, Donbassis, Harkivi oblasti okupeeritud aladel ja Krimmis.“ Libareferendumeid nimetas ta „farsiks, mida ei saa isegi referendumite imiteerimiseks nimetada“.
