Allikas: Reuters, The Guardian, the Kyiv Independent
Venemaa rünnakutes Harkivile pühapäeval sai viga vähemalt viis inimest, tõsiselt sai kahjustada ülikoolihoone. Löök viidi läbi 5. veebruari hommikul kahe S-300 raketiga ehk õhutõrjesüsteemiga, mida Venemaa kasutab sageli ebatäpse, kuid laastava maapealse ründevahendina.
Ukraina sõjaväeluure aruande kohaselt värbavad Venemaa väed Ukraina okupeeritud piirkondade karistuskolooniatest süüdimõistetud naisi, et aidata nende sõjategevuses. „Nädala jooksul värbasid okupandid ajutiselt okupeeritud Donetski oblasti territooriumil asuvast Snižne linna naiste paranduskolooniast umbes 50 inimest. Samuti on teada, et nad saadeti väljaõppele Vene Föderatsiooni territooriumile.“
280 000 inimest Odessas on pühapäeva pärastlõunase seisuga alajaama tulekahju tõttu endiselt vooluta. Alajaamas puhkes tulekahju ülekoormatuse tõttu.
Ukrainska Pravda kirjutab, et tõenäoliselt järgmisel nädalal vallandatakse Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov. Vallandamise järgselt võidakse Reznikov nimetada uueks justiitsministriks. Jaanuari lõpus tabas Ukraina kaitseministeeriumi kõrgetasemeline korruptsiooniskandaal, mis viis mitme tippametniku vallandamiseni. Ukraina ajaleht ZN.UA teatas 21. jaanuaril, et kaitseministeerium hankis sõjaväele suures koguses toiduaineid paisutatud hindadega. Ukraina rahvasaadik David Arakhamia ütles pühapäeval, et riigi sõjaväeluure juhist Kõrõlo Budanovist saab järgmine kaitseminister, täpsustamata ajakava.
Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Ukraina jätkab võitlust Bahmuti eest nii kaua kui võimalik. Ta lubas, et „keegi ei anna ära“ idapoolset „kindluslinna“. Kiievis Euroopa Liidu liidrite Ursula von der Leyeni ja Charles Micheliga toimunud tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil kõneledes ütles Ukraina president, et riik suudab alustada okupeeritud Donbassi vabastamist, kui relvatarneid „kiirendatakse, eriti pikamaarelvade puhul“.
Prantsuse kaitseministeerium teatas, et Prantsusmaa ja Itaalia on lõpetanud tehnilised läbirääkimised õhutõrjesüsteemi Samp/T ühiseks tarnimiseks Ukrainasse 2023. aasta kevadel. Itaalia välisminister Antonio Tajani ütles neljapäeval, et süsteem hakkab Ukrainas tööle „seitsme kuni kaheksa nädala jooksul“. Süsteem suudab jälgida kümneid sihtmärke ja neid korraga peatada. See on ainus Euroopas toodetud süsteem, mis suudab kinni pidada ballistilised raketid.
Euroopa Liit on lubanud, et 24. veebruariks, sõja esimeseks aastapäevaks kehtestatakse Venemaale kümnes sanktsioonide pakett. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et pakett katab kaubavahetuse väärtusega 10 miljardit eurot ning „mõjutab kaubandust ja tehnoloogiat, mis toetab [Venemaa] sõda Ukraina vastu“. Euroopa Liidu sanktsioonide järgmine pakett ei hõlma aga eeldatavasti tuumaenergiat, mille Ungari on juba ähvardanud blokeerida.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku Euroopa Komisjoni ettepanekus kehtestada Venemaa naftatoodetele hinnalaed. Liidu 27 riigi suursaadikud leppisid reedel kokku, et kehtestavad diplomaatide sõnul esmaklassilistele toodetele, nagu diislikütus, 100-dollarilise barreli piirmäära ja odavatele toodetele 45-dollarilise ülempiiri. Pühapäeval jõustub hinnalagi, nagu ka Euroopa Liidu keeld Venemaa naftatoodete impordile.
Saksamaa kiitis heaks vanemate lahingutankide Leopard 1 ekspordi. Saksa valitsuse pressiesindaja ütles, et Olaf Scholzi valitsus andis ekspordilitsentsi Saksamaal toodetud tankidele, mis toodeti esmakordselt 1960. aastatel ja asendati Saksamaa sõjaväes 2003. aastal Leopard 2 tankidega.
