Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

OTSEBLOGI | Ukraina komandör: Bahmut on olnud elav põrgu

Bahmut on olnud elav põrgu

Pidevad lahingud Ida-Ukrainas Bahmuti linnas ja selle ümbruses on olnud kui elav põrgu, ütles Ukraina komandör esmaspäeval Ukraina televisioonile antud intervjuus, iseloomustades Vene vägede katseid võtta kontrolli alla Kostiantinivka-Bahmuti maanteed.

„Viis-kuus kuud on Bahmuti lähedal olnud elav põrgu. Vaenlane ründab pidevalt,“ ütles Ukraina rahvuskaardi 4. kiirreageerimisbrigaadi Svoboda pataljoni ülema asetäitja Volodõmõr Nazarenko.

Ta ütles, et ei saa kindlalt öelda, kas Vene väed sooritavad täiemahulist pealetungi ja kas nende taktika on muutunud, kuid tundub, et Wagneri hävitajad on nüüdseks asendatud Vene dessantväelastega.

Nazarenko jätkas, et Ukraina võitlejad „teevad uskumatut tööd“ ja on „tõelised kangelased“.

„Vaenlane üritab Kostiantinivka-Bahmuti maanteel oma kontrolli alla võtta. See neil ei õnnestu. Meie võitlejad annavad endast parima: relvajõud ja rahvuskaart teevad uskumatut tööd; nad on tõelised kangelased. Ja vaenlane kannab tohutuid, tohutuid kaotusi,“ ütles ta.

„Mida me näeme, on see, et Wagner on peaaegu täielikult hävinud. Nüüd on nad asendatud dessantväelastega, kes kannavad samuti peaaegu iga päev kaotusi mitte ainult elavjõu, vaid ka soomukite osas,“ lisas ta.

Ukraina kavatseb droonide ostmiseks kulutada 545 miljonit dollarit

Ukraina kavatseb sel aastal kulutada 20 miljardit Ukraina grivnat (545 miljonit dollarit) droonide ehk mehitamata õhusõidukite (UAV) ostmiseks, teatas riigi kaitseminister esmaspäeval sotsiaalmeedas.

„Ukraina mehitamata õhusõidukite turu arendamine on kaitseministeeriumi jaoks üks peamisi fookusvaldkondi,“ ütles Oleksi Reznikov. „Pärast konsultatsioone peastaabiga ja katsetusi on kaitseministeerium sõlminud kuusteist lepingut kodumaiste UAV-tootjatega.“

„Suurendame 2023. aastal kaitseväele mehitamata õhusõidukite ostmist ja plaanime kulutada umbes 20 miljardit UAH,“ ütles ta.

USA uus suursaadik Venemaal Lynne Tracy sai sõimu osaliseks, kui ta astus Moskvas Venemaa välisministeeriumisse oma diplomaatilisi volikirju esitama.

Meeleavaldajad ootasid suuraadikut ministeeriumi ees plakatitega: „USA on surma sponsor!“ „Teie tankid tapavad tsiviilelanikke!“ „Abrams & Tigers [sic] põlevad kõik ühtemoodi!“ „USA armee on agressiooni ja röövimise tööriist!“ ja „Sa tulid siia surma pealt teenima!“

Behold the welcome wagon for Lynne Tracy outside Russia’s Foreign Ministry today. “The USA is a sponsor of death!” “Your tanks are killing civilians!” “Abrams & Tigers [sic] all burn the same!” “The US Army is a tool of aggression & plunder!” “You came here to profit off death!” pic.twitter.com/cfGxH92Box

— Kevin Rothrock (@KevinRothrock) January 30, 2023

Volodõmõr Zelenskõi külastas Mykolaivi oblastit, kus arutati operatsiooniolukorda Lõuna-Ukrainas ja Venemaa raketi- ja droonirünnaku tagajärgi.

⚡️ Volodymyr Zelenskyi visited Mykolaiv Oblast on a business trip.

"They discussed the operational situation in the south of Ukraine, the consequences of russian missile and drone attacks. pic.twitter.com/fbhTXSmFku

— FLASH (@Flash_news_ua) January 30, 2023

„Poola on valmis oma F-16 hävitajad Ukrainale andma,“ teatas peaminister Mateusz Morawiecki.

Agressoritel pole olümpiamängudel kohta, ütles Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba.

„Venemaa võitis Tokyo olümpiamängudel 71 medalit. Neist 45 võitsid sportlased, kes kuuluvad ka Vene armee spordiklubisse. Armee, mis paneb toime julmusi, tapab, vägistab ja rüüstab. Just neid tahab ignorantne ROK lubada võistlema valge lipu all,“ säutsus ta Twitteris.

Russia won 71 medals in Tokyo Olympics. 45 of them were won by athletes who are also members of the Central Sports Club of the Russian Army. The army that commits atrocities, kills, rapes, and loots. This is whom the ignorant IOC wants to put under white flag allowing to compete.

— Dmytro Kuleba (@DmytroKuleba) January 30, 2023

Kreml: Johnson valetab!

Suurbritannia endine peaminister Boris Johnson meenutas, et Venemaa president Vladimir Putin ähvardas teda telefonivestluses enne Venemaa sissetungi Ukrainasse raketilöögiga.

„Ta ähvardas mind ja ütles: „Boris, ma ei taha sulle haiget teha, aga raketiga kuluks selleks ainult minut,“ või midagi selletaolist“, räägib Johnson BBC dokumentaalfilmis „Putin vs. the West“ („Putin versus lääs“).

Kreml teatas esmaspäeval, et Boris Johnson valetas, kui ütles, et president Vladimir Putin ähvardas teda telefonikõne ajal raketga.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et Johnsoni öeldu ei vasta tõele ehk „täpsemalt on vale“.

Väliskomisjonide juhid kutsuvad looma Venemaa agressioonikuriteo uurimiseks rahvusvahelist tribunali

Balti riikide algatusel tegid 19 riigi ja Euroopa Parlamendi väliskomisjonide esimehed esmaspäeval ühisavalduse, kus avaldavad toetust sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude uurimisele Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, kuid peavad vajalikuks luua ka spetsiaalse rahvusvahelise tribunali, et uurida Venemaa sõjalise sissetungiga Ukraina suhtes toime pandud agressioonikuritegu ja anda ka selle toimepanijad kohtu alla.

Väliskomisjonide juhtide sõnul jätkab Venemaa Föderatsioon rahvusvaheliste seaduste ja kohustuste, sealhulgas kõigi ÜRO põhikirja põhimõtete jõhkrat ja jultunud rikkumist, pidades agressiivset sõda Ukraina, tema suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Nende sõnul kujutab rahvusvahelisi kokkuleppeid, lepinguid või tagatisi rikkuva agressioonisõja kavandamine, ettevalmistamine, algatamine või läbiviimine endast kuritegu rahu vastu.

Väliskomisjonide juhid avaldavad kindlat toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu algatatud uurimisele, et teha kindlaks ja võtta vastutusele kõik isikud, kes on Ukraina territooriumil toime pannud sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid.

Avaldusega on ühinenud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Taani, Soome, Belgia, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Rootsi, Iirimaa, Norra, Ukraina, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Bulgaaria ja Hollandi ning Euroopa Parlamendi väliskomisjonide juhid. Eestist kirjutas avaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Sutt.

Ukraina soovib kahe aasta jooksul ELiga ühineda

Ukraina peaminister Denõs Šmõhali sõnul soovib ta, et riik ühineks Euroopa Liiduga kahe aasta jooksul. See on tihe ajakava, mida EL peab tõenäoliselt liiga ambitsioonikaks.

„Meil on väga ambitsioonikas plaan järgmise kahe aasta jooksul Euroopa Liiduga ühineda. Seega eeldame, et sel aastal, 2023. aastal, on meil juba läbirääkimiste sisenemiseelne etapp,“ ütlest ta Politico veebisaidile.

Šmõhal käsitles ka korruptsiooniprobleemi Ukrainas ja rõhutas, et Zelenskõi valitsus võtab korruptsiooni tõsiselt. „Me suhtume korruptsiooni nulltolerantsiga,“ ütles ta, osutades kiirusele, millega ametnikud sel kuul ametist vabastati. „Kahjuks ei sündinud korruptsioon eile, kuid oleme kindlad, et juurime korruptsiooni välja,“ ütles ta.

ELi volinikud sõidavad selle nädala lõpus Kiievisse tippkohtumisele Ukraina presidendiga.

Donetski kuberner Pavlo Kõrõlenko andis Telegrami kanalis ülevaate olukorrast piirkonnas.

„Volnovahha suunal Vuhledari, Novoukrainka ja Pretšõstivka tule all keegi vigastada ei saanud. Donetski suunas tulistati Kurahovet viiel korral – kannatada sai viis eramaja. Pühapäeval tapsid venelased ühe Donetski oblasti elaniku ja haavasid üht inimest,“ kirjutas ta.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium ütles oma tänahommikuses luureülevaates, et Venemaa juhtkond jätkab suure tõenäosusega võimaluste otsimist suure arvu mobiliseeritavate leidmiseks, mis on vajalikud tulevase suure pealetungi jaoks Ukrainas, minimeerides samal ajal siseriiklikke eriarvamusi.

  • 22. jaanuaril teatas meedia, et Venemaa piirivalvurid takistavad kahe passiga Kõrgõzstani võõrtöölistel Venemaalt lahkumist, öeldes meestele, et nende nimed on mobilisatsiooninimekirjades.

  • Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 23. jaanuaril, et osalise mobilisatsiooni dekreet jääb jõusse, väites, et dekreet on endiselt vajalik relvajõudude töö toetamiseks.

  • Tõenäoliselt jätkab Venemaa juhtkond võimaluste otsimist, leidmaks suurt arvu mobiliseerituid, mis on vajalikud mis tahes tulevase suure pealetungi jaoks Ukrainas, minimeerides samal ajal rahulolematust riigis.

Vene vägede kaotused Ukraina kaitsejõudude andmetel: vene väed on kaotanud sõja algusest inimjõus 126 650 ühikut.

⚡️ The General Staff of the Ukrainian Armed Forces posted the data of combat losses of the russian armed forces as of January 30.

In total, about 126,650 russians were eliminated.

— FLASH (@Flash_news_ua) January 30, 2023

Washingtonis asuva Sõjauuringute Instituudi mõttekoja andmetel on viivitused Ukrainale saadetava kaugtulesüsteemide, täiustatud õhutõrjesüsteemide ja tankide tarnimisel piiranud Ukraina võimet ära kasutada võimalusi suuremateks vasturünnakuteks, mida pakuvad Venemaa sõjalised ebaõnnestumised.

Sõjauuringute instituut teatas, et lääneriikide viivitused vajaliku sõjalise abi andmisel halvendasid Ukraina võimet tagasi vallutada oma territooriumi märkimisväärseid osasid.

Harkiv pärast Venemaa raketirünnakut.

Ukraina sõdurid on saabunud Ühendkuningriiki, et alustada treeninguid Challenger 2 tankidega.

Ukrainian tank crews have arrived in the UK to begin training for their continued fight against Russia.

The UK will provide Challenger 2 tanks to Ukraine alongside global partner nations - demonstrating the strength of support for Ukraine, internationally.#StandWithUkraine pic.twitter.com/OLKtllePzN

— Ministry of Defence 🇬🇧 (@DefenceHQ) January 29, 2023

Venemaa asevälisminister on Vene meedia teatel välistanud kõnelused Ukraina või selle lääneliitlastega.

„Kuna USA on otsustanud Ukrainale tanke tarnida, ei ole Venemaal mõtet Kiievi ega selle lääne „nukumeistritega“ rääkida,“ ütles Vene asevälisminister Sergei Rjabkovi Ria Novosti teatel.

Rjabkov ütles, et läänes pole keegi Ukraina kriisi lahendamiseks tõsise algatusega välja tulnud.

„Loodame, et väikeste sammude taktika võimaldab jõuda mõlemapoolselt vastuvõetavatele lahendustele kahepoolse päevakorra kõige olulisemates küsimustes,“ ütles Rjabkov Riale.

Erdoğan: Soome saab NATOsse ilma Rootsita

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles esimest korda, et Ankara võib Soome NATOsse vastu võtmise poolt hääletada, kuid Rootsi jääb Türgi hääleta.

Soome ja Rootsi loobusid aastakümneid kestnud sõjalisest mitteühinemisest ja taotlesid kaitseliiduga liitumist vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse. Türgi ja Ungari on endiselt ainsad liikmed, kes ei ole parlamendis kahe riigitaotlust ratifitseerinud.

„Vajadusel saame anda Soome suhtes teistsuguse vastuse," ütles Erdoğan. „Rootsi saab šoki, kui me anname erineva vastuse Soome kohta.“

Erdoğan kordas ka oma nõudmist, et Rootsi annaks Ankarale üle inimesed, keda Türgi peab terroristideks. „Kui soovite kindlasti NATOga liituda, tagastate need terroristid meile," ütles Erdoğan.

Vene raketilöögid tapsid Hersonis kolm inimest

Ukraina lõunaosas Hersoni linnas hukkus Venemaa raketirünnakutes pühapäeval kolm inimest, teatasid Ukraina ametiisikud.

„Täna on Vene armee Hersoni tulistanud terve päeva,“ ütles Zelenskõi oma pühapäevaõhtuses kõnes. „Kaks naist, meditsiiniõed, said haiglas haavata. Praeguse seisuga on teateid kuue haavatu ja kolme hukkunu kohta.“

OTSEBLOGI | Ukraina komandör: Bahmut on olnud elav põrgu

Ukraina nõuab kiiremaid relvatarneid

Volodõmõr Zelenskõi kutsus Ukraina liitlasi üles kiirendama uute relvade tarnimist.

„Tarnekiirus on olnud ja jääb selle sõja üheks võtmeteguriks,“ rõhutas Ukraina president, et aega tuleks kasutada relvana.

„Venemaa loodab sõda venitada, meie jõudu kurnata. Seega peame oma relvaks võtma aja. Peame kiirendama Ukrainale uute vajalike relvastusvõimaluste tarnimist ja avamist.“

Lahinguväljal valitsevat olukorda kirjeldas Zelenskõi kui „väga karmi“. „Bahmut, Vuhledar ja teised Donetski oblasti piirkonnad on Venemaa pidevate rünnakute all. Pidevalt üritatakse meie kaitsest läbi murda,” sõnas ta. „Vaenlane on säilitanud rünnakute kõrge intensiivsuse.“

Eilse päeva blogi loe SIIT: