OTSEBLOGI | Ukraina sõnul ründas Venemaa taas Zaporižžja tuumaelektrijaama, mitu kiirgusandurit sai kahjustada. Venemaal on friikartulikriis

USA toetab üleskutseid demilitariseeritud tsooni rajamiseks Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja neljapäeval.

„Võitlus tuumajaama lähedal on ohtlik ja vastutustundetu – ja me kutsume jätkuvalt Venemaad üles lõpetama kõik sõjalised operatsioonid Ukraina tuumarajatistes või nende läheduses ning tagastama täieliku kontrolli Ukrainale ning toetama Ukraina üleskutseid luua tuumaelektrijaama ümber demilitariseeritud tsoon," ütles pressiesindaja avalduses.

Venemaad süüdistatakse tuumajaama kasutamises sõjaväebaasina. USA välisminister Antony Blinken tsiteeris eelmisel nädalal teateid, et „Venemaa kasutab seda tehast inimkilbi võrdväärsena, kuid tuumakilbina selles mõttes, et see ohustab jaama ümbruses ukrainlasi. Ja loomulikult ei saa ega taha ukrainlased vastu tulistada, et ei juhtuks kohutav õnnetus tuumajaamaga. Nii et see on vastutustundetuse tipp,” ütles ta.

Kopenhaagenis toimunud Põhja-Euroopa kaitseliitlaste konverentsil leppisid kaitseministrid kokku eraldada Ukrainale sõjaliseks abiks täiendavalt 1,5 miljardit eurot. „Nende võitlus on meie võitlus!“ ütlesid nad.

Vene restoranid ütlevad, et nad ei saa klientidele friikartuleid pakkuda, kuna Venemaal pole sobivaid kartuleid. Varem eemaldas Venemaa samal põhjusel kaaperdatud McDonaldsi menüüst friikartulid.

Ukraina sõjavägi tõrjus Vene vägede rünnakud idas, teatas nende kindralstaap neljapäevaõhtuses värskenduses. „Okupandid püüdsid edutult parandada taktikalist positsiooni Kramatorski linna lähedal, kuid nad tõrjuti tagasi,“ teatas staap.

Ukraina sõjavägi lisas, et on suuteline tõrjuma ka Bahmuti ja Avdiivka pool asuvaid Vene vägesid. „Ukraina sõdurid põhjustasid okupantidele kaotusi ja sundisid neid põgenema,“ ütles kindralstaap, lisades, et Venemaal ei õnnestunud rünnak Avdiivka suunal, vaid nad kandsid kaotusi ja tõmbusid tagasi. Ukraina sõjaväe teatel oli intensiivset tulistamist ja õhulööke tunda kogu idarindel.

Ukraina süüdistas neljapäeval Venemaad taas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamises, teatas riigi tuumaagentuur Energoatom telegrammipostituses.

„Sissetungijad võtsid taas sihikule tuumaelektrijaama territooriumi, tabades esimesest jõuallikast üsna lähedale,“ ütles Energoatom neljapäevases postituses. „Nad kahjustasid olmereoveepumplat. Läheduses registreeriti ulatuslik suitsu. Olukord läheb hullemaks, sest läheduses on kiirgusallikaid ja mitu kiirgusandurit on kahjustatud,“ lisas Energoatom.

Tuumaagentuur teatas neljapäeval ka, et tuumajaama kiirgustase jäi normaalsesse vahemikku.

Kolmapäevases avalduses nõudsid G7 riigid, et Venemaa annaks Ukrainale tagasi täieliku kontrolli Zaporižžja tuumajaama ja teiste tuumarajatiste üle, kuna rahvusvahelised organisatsioonid muretsevad, et läheduses toimuvad lahingud võivad kaasa tuua katastroofilised tagajärjed.

Ühendkuningriik koolitab plaanitust rohkem Ukraina sõdureid

Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace ütles neljapäeval, et Suurbritannia kavatseb veelgi rohkem Ukraina sõdureid välja õpetada.

Küsimusele, kas Ühendkuningriik suudab oktoobriks välja õpetada rohkem Ukraina sõdureid kui algselt kavandatud 10 000 sõdurit, vastas ta: „Ma arvan, et oleme nüüd eesmärgiks võtnud suurema arvu. Me treenime rohkem ja kauem.“

„See pole Putin, vaid Vene sõdurid, kes tulevad Venemaalt meid tapma, piinama ja hävitama. Venelased on ülekaalukalt sõja poolt, toetavad raketirünnakuid Ukraina linnadele ja ukrainlaste mõrvamist. Vene turistid nautigu siis Venemaad,“ sõnas Kuleba sotsiaalmeedias.

Ukraina tuumaagentuur Energoatom teatas neljapäeval, et Euroopa suurima tuumaelektrijaama kiirgustase Zaporižžjas on normi piires, vaatamata järjekordsele pommitamisele.

„Kella 17.00 seisuga on Zaporižžja tuumajaama kiirgusfoon 11-12 μR/h, mis vastab looduslikele normidele,“ vahendab Energoatom.

Energoatom ütles, et Venemaa poolt okupeeritud tehases praegu tulekahju ei olnud, kuid süüdistas Moskvat selle pommitamises.

Agentuuri sõnul plahvatas tuumakompleksi ümbruses vähemalt kümme suurtükimürsku: jaama kontori lähedal viis ja tuletõrje lähedal samuti viis.

Pommitamise tagajärjel ei olnud võimalik õigel ajal vahetuse üleandmist läbi viia, sest tuumatöötajate ohutuse huvides suunati bussid järgmise vahetuse personaliga tagasi Energodari. Kuni olukord normaliseerub, jätkavad tööd eelmise vahetuse töötajad.

Kaitseminister Taanis: Ukrainat tuleb toetada niikaua kui vaja, me ei tohi väsida!

Kaitseminister Hanno Pevkur osales täna Kopenhaagenis Taani ja Suurbritannia eestvedamisel aset leidnud 24 riigi kohtumisel Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikoviga, et arutada sõjalise abi jätkamist Ukrainale.

„Sõjas on tänaseks kätte jõudnud murranguline aeg.  Sõjaline abi on aidanud Ukrainal kaitsta oma riiki Venemaa agressiooni vastu. Sõja võitmiseks vajab Ukraina aga jätkuvalt meie tuge,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

„Eesti abi Ukrainale on olnud märkimisväärne, kuid me ei tohi väsida ja hindan seetõttu liitlaste initsiatiivi tuua kokku erinevad panustajad ja leida võimalusi kuidas saame Ukrainat veel toetada, suurendades Ukrainale antavat väljaõpet ja Euroopa relvatööstuste toodangut,“ lisas kaitseminister.

Eesti on Ukrainale andnud ligi 245 miljoni euro väärtuses sõjalist abi, sealhulgas Javelini tankitõrje raketisüsteeme, haubitsaid, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid ja muud varustust.

Koostöös Saksamaaga annetas Eesti Ukrainale välihaigla ja meditsiinitarbeid väärtuses ligi kümme miljonit eurot.

„Juba lähiajal tahame Vabariigi Valitsuses välja tulla mitmekülgse Ukraina sõjalise toetamise paketiga. Me ei tohi unustada, et otsused Ukrainat täna toetada tugevdavad ka meie julgeolekut ja võtavad Venemaalt jõudu meie piirkonnas ettearvamatult käituda,“ lisas Pevkur.

Kohtumisel arutasid kaitseministrid ka Venemaa tegevust ning muutunud julgeolekuolukorda.

Samuti kohtus kaitseminister Pevkur eraldi Ukraina, Rootsi ja Suurbritannia kaitseministritega, et arutada kahepoolset kaitsekoostööd.

Zelenskõi: Venemaa maksimeerib tuumakatastroofi ohtu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Venemaad tuumakatastroofi ohu maksimeerimises Zaporižžja tuumajaamas, mille Venemaa väed märtsi alguses üle võtsid.

Põhja-Euroopa liitlaste kohtumisel edastatud pöördumises meenutas Zelenskõi Tšornobõli katastroofi, vahendas CNN.

„Kui nõukogude võim püüdis Tšornobõli katastroofi ja selle tagajärgi varjata, siis Venemaa võimud on veel palju küünilisemad ja ohtlikumad. Nad teevad ise kõik, et maksimeerida tuumakatastroofi ohtu ja valetavad kogu maailmale, et keegi teine on süüdi,“ ütles ta.

Zelenskõi süüdistas Venemaad tuumajaama lahinguväljaks muutmises. „Vene okupatsiooniarmee kasutab Zaporižžja tuumajaama terrori ja relvastatud provokatsioonide jaoks,“ lisas ta.

Samuti kordas Ukraina president oma nõudmist kuulutada Venemaa terroristlikuks riigiks ning nõudis karmimaid sanktsioone.

Värske pilt Vene saatkonna eest Tallinnas, kus Tarmo Kruusimäe korraldab igal neljapäeval sõjavastast meeleavaldust.

Hersoni piirkonnas langes Zaporižžja tuumajaamast Krimmi viiv kõrgepingeliinide tugipost.

Hiljuti sai teatavaks, et okupandid tahavad Zaporižžja elektrijaamast annekteeritud poolsaart energiaga varustada.

Venemaa on eelmise nädalaga võrreldes kahekordistanud õhulöökide arvu Ukraina sõjalistele positsioonidele ja tsiviilinfrastruktuurile, ütles Ukraina brigaadikindral Oleksi Hromov.

„Vaenlase lennukid ja helikopterid väldivad lendamist meie õhutõrje ulatusse ja seetõttu on nende löökide täpsus madal,“ ütles ta pressikonverentsil, vahendab Reuters.

Saksamaa kantsler on vastu ettepanekule kehtestada venelastele kogu ELi hõlmav sissesõidukeeld.

"See on Putini sõda. Seetõttu on mul selle ideega raske nõustuda,“ ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz 11. augustil.

Ta lisas, et karistusmeetmed peaksid olema suunatud pigem otsustajatele Moskvas kui kõigile venelastele.

Venemaa kavatseb okupeeritud Mariupolis pidada Ukraina sõjavangide üle fiktiivset „kohtuprotsessi“.

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko ütles, et venelased kavatsevad 24. augustil, Ukraina iseseisvuspäeval korraldada fiktiivse „kohtuprotsessi“ Ukraina sõjavangide üle okupeeritud Mariupoli kohalikus filharmoonias.

Valitsus kiitis heaks sanktsiooni, millega piirab Vene Föderatsiooni kodanikele nii viisade väljastamise kui ka Eesti poolt väljastatud Schengeni viisaga välispiirilt riiki sisenemise. Erandina pikendatakse üheks aastaks elamisluba Eestis neile üliõpilastele, kel on käsil Eesti kõrgkoolides õpingute lõpetamine.

„Näeme, et Venemaalt on massiliselt kasvanud Eestit läbivate või ka Eestisse tulevate Vene kodanike arv,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu. „Vene kodanike võimalus massiliselt külastada Eestit või Eesti kaudu Euroopat ei ole kooskõlas meie kehtestatud sanktsioonide mõttega. Sanktsioonide kehtestamisel soovis Eesti, et agressorriigil poleks ka kodanike tasandil võimalust jätkata tavapärast rahvusvahelist elu.“ Välisminister lisas, et agressorriigi kodanike suhtes lõpetab Eesti ka töötamise, õppimise ja ettevõtlusega tegelemiseks erandina viisade väljastamise.

Siseminister Lauri Läänemets selgitas, et kevadel kehtestatud sanktsioonide tõttu on ootamatusse olukorda sattunud need Venemaalt pärit tudengid, kes ei jõudnud nominaalajaga oma õpinguid lõpetada. „Paljude nende noorte jaoks võib tänases olukorras koju pöördumine olla ohtlik, sest nad on võtnud sõna Ukraina kaitseks ning kritiseerinud Venemaa agressiooni ja režiimi. See on Venemaal kriminaalkorras karistatav ja seetõttu oli vajalik pikendada erandkorras nende tudengite elamislubasid ühe aasta võrra, et nad saaksid oma õpingud siin lõpetada,“ lisas siseminister.

Eestisse tohivad endiselt siseneda Vene Föderatsiooni kodanikud, kellel on Eestis pikaajaline elamisluba, kes tulevad Eestisse lähisugulaste külastamiseks, Eestis töötavad Vene diplomaadid ja nende pereliikmed, rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud töötajad, Euroopa Liidu õiguse alusel liikuda saavad kodanikud ja inimesed, kes sisenevad Eestisse humaansetel kaalutlustel.

Sanktsioon jõustub nädala pärast 18. augustil.

Ukraina süüdistab Venemaad rakettide tulistamises okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaama ümbrusest, tappes vähemalt 13 ja vigastades kümmet, teades, et Ukrainal oleks liiga riskantne vastu pommitada. Ukraina sõnul võttis Venemaa sihikule Marhanetsi linna, mida Ukraina on Moskva sõnul varem kasutanud Vene sõdurite tulistamiseks elektrijaamas, mille Venemaa hõivas märtsis. Kutsudes välisliitlasi saatma võimsamaid relvi, ütles Zelenskõi hilisõhtuses videopöördumises, et Kiiev „ei jäta Dnipropetrovski piirkonna pommitamisele vastamata“ ja lubas sõja lõpetamiseks tekitada Venemaale võimalikult palju kahju.

Samal ajal väidavad Venemaa poolt ametisse seatud Zaporižžja piirkonna võimud, et õhutõrjesüsteemid nurjasid Ukraina rünnakuid okupeeritud Enerhodari linnale ja selle lähedal asuvale Zaporižžja tuumaelektrijaamale. Väiteid ei ole sõltumatult kontrollitud.

Eesti kehtestas täiendava sanktsiooni!

Eilse Harkivi pommitamise tagajärjed.