IAEA: tuumakatastroofi oht on väga reaalne!
ÜRO tuumajärelevalveorgan kutsus üles viivitamatult lõpetama igasugused sõjalised tegevused Ukraina Zaporižžja tuumajaama lähedal, hoiatades väga reaalse tuumakatastroofi ohu eest, vahendab BBC.
IAEA juht Rafael Mariano Grossi ütles, et on äärmiselt mures teadete pärast Euroopa suurimas tuumaelektrijaamas toimunud rünnaku kohta. Ukraina sõnul said osa rajatisest tõsiselt kahjustada Venemaa sõjaliste rünnakute tõttu.
„Reedene rünnak rõhutab väga reaalset tuumakatastroofi ohtu, mis võib ohustada rahvatervist ja keskkonda Ukrainas ja mujal“, ütles Grossi avalduses. „Mis tahes sõjaline tulejõud, mis on suunatud rajatisele või sealt välja, tähendaks tulega mängimist, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed,“ lisas ta.
Ukraina töötajad peavad suutma täita oma olulisi ülesandeid ilma ähvarduste ja surveta, ütles ta ja lisas, et IAEA-l peaks olema lubatud pakkuda tehnilist tuge. „Et kaitsta inimesi Ukrainas ja mujal võimaliku tuumaõnnetuse eest, peame kõik oma erimeelsused kõrvale jätma ja kohe tegutsema. IAEA on selleks valmis,“ ütles Grossi mõni päev pärast seda, kui teatati, et olukord elektrijaamas on „täielikult kontrolli alt väljas“.
Zaporižžja tehase operaator ütles, et Venemaa raketilöögid sundisid sulgema ühe jõuseadme, lisades, et on olemas radioaktiivsete lekete oht. Löögid tekitasid tõsise ohu tehase ohutule tööle, kirjutas operaator Energoatom Telegramis.
Venemaa teadlast süüdistatakse riigireetmises
Venemaa riigimeedia teatel arreteeriti reedel riigireetmises kahtlustatuna hüperhelilennukeid arendanud juhtiv Venemaa teadlane, vahendab CNN.
Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi filiaali teoreetilise ja rakendusmehaanika instituudi direktor dr Aleksandr Shipljuk on sel suvel kolmas Venemaa teadlane, kes vahistati riigireetmises kahtlustatuna.
Instituudi teadusdirektor Vassili Fomin ütles Vene uudisteagentuurile TASS, et Shipljuk saadeti Moskvas Lefortovo eeluurimisvanglasse. Tema kinnipidamine toimus pärast instituudi juhtivteaduri Anatoli Maslovi vahistamist 27. juunil, keda kahtlustatakse hüperhelirakettidega seotud riigisaladuse andmete edastamises.
Instituudi veebisaidi kohaselt juhib Shipljuk tehnoloogialaborit, kus on ainulaadsed tuuletunnelid, mis on spetsiaalselt loodud hüperhelitingimuste simuleerimiseks.
Novosibirski Sovetski rajoonikohus vahistas 30. juunil teisegi teadlase, Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi filiaali laserfüüsika instituudi teaduri Dmitri Kolkeri. Kolker peeti kinni seoses riigireetmise süüdistusega, kuna ta tegi väidetavalt koostööd Hiina julgeolekuteenistustega, vahendas Reuters.
Ukraina relvajõudude peastaabi värske hinnang vastaspoole kaotustest. Selle kohaselt võib olla langenud 41 900 Vene sõdurit.
Ukraina peaprokuratuur annab teada, et Venemaa korraldatud sõda on saanud saatuslikuks vähemalt 361 lapsele. Lisaks on alates 24. veebruarist saanud vigastada vähemalt 702 last. Peaprokuratuur toonitab, et need arvud on tegelikkuses kahtlemata suuremad, sest okupeeritud aladelt ega rindelt pole võimalik andmeid koguda.
⚡️ Prosecutor General's Office: Russia's war has killed at least 361 children, injured 702 since Feb. 24.
According to the Prosecutor General’s Office, the numbers are expected to be higher since they do not include casualties in the Russian-occupied territories.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) August 6, 2022
Suurbritannia kaitseministeeriumi viimatise luureraporti teatel koondab Vene armee vägesid Ukraina lõunaossa. Valmistuda võidakse Ukraina vastupealetungiks või hoopis kavatsetakse asuda ise rünnakule. Teadaolevalt liiguvad pikad Vene armee sõjatehnika kolonnid Donbassist Ukraina edelaosa suunas. Lisaks liigutatakse varustust Melitopolist, Berdianskist, Mariupolist ja Kertši silla kaudu Krimmi suunas ka Venemaalt.
Ukraina väed on keskendunud sildade, laskemoonaladude ja raudteeühenduste kahjustamisele. Sealhulgas on sihtmärgiks võetud ka raudteeharu, mis ühendab Hersoni Venemaa okupeeritud Krimmiga. Ukraina armee üritab seega häirida Venemaa logistilise varustamise võimekust.
Brittide hinnangul on Venemaa sõda Ukrainas jõudmas uude faasi, kus kõige raskemad lahingud nihkuvad umbes 350 km pikkusele rindejoonele, mis paikneb Zaporižžja lähistelt Hersonini – paralleelselt Dnipro jõega.
Donetski kuberner Pavlo Kõrõlenko kuulutas, et eilse päeva jooksul tapsid Vene väed oblastis viis tsiviilelanikku: kaks Opõtnes ning ühe Avdijivkas, Soledaris ja Pervomaiskis. Lisaks sai rünnakutes vigastada veel vähemalt 14 inimest.
Inimõiguste organisatsiooni Amnesty International Ukraina haru juht Oksana Pokaltšuk otsustas protesti märgiks ametist lahkuda. Käigu põhjuseks on organisatsiooni neljapäeval avaldatud raport, milles süüdistati Ukraina sõjaväge rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumises.
Süüdistusi selgitati raportis asjaoluga, et Ukraina armee paneb tsiviilelanikke ohtu, kuna seab end sisse positsioonidel elamurajoonides – näiteks tühjades kooli- või elumajades. See võib aga organisatsiooni teatel tingida olukorra, kus juhuslikud tsiviilelanikud võivad sattuda risttule vahele. Too raport sattus president Volodõmõr Zelenskõi ja mitmete Lääne ametnike kriitika alla, kirjutab The Guardian.
Sotsiaalmeedia kaudu tagasiastumisest teatanud Pokaltšuk märkis, et pidas Amnesty Internationaliga koosolekuid, et arutada raporti avaldamisega seotud üksikasju. Avalduses sõnas naine, et tema sisend „kustutati“ ning asendati sellega, mis neljapäeval ka avaldati. „Kui te ei ela riigis, mille on vallutanud sissetungijad, kes rebivad seda tükkideks, ei saa te ilmselt aru, mis tunne on hukka mõista kaitsjate armeed,“ selgitas Pokaltšuk.
Vaatamata jätkuvale kriitikale teatas Amnesty International, et kuigi Venemaa invasioon mõisteti raportis hukka, põhines avaldatu ulatusliku uurimistöö käigus kogutud tõenditel.
