OTSEBLOGI | USA aitab Ukrainat täiendava 4,5 miljardi dollariga. Ukraina: Vene väed on Zaporižžja tuumaelektrijaama mineerinud

USA abistab Ukrainat veel miljardite dollaritega

USA plaanib Ukrainale anda täiendavalt 4,5 miljardit dollarit abi. See tähendab, et USA on Ukrainat alates sõja algusest toetanud 8,5 miljardi dollariga.

Pentagoni pressiesindaja kohusetäitja Todd Breasseale sõnul sisaldab pakett ühte miljardit dollarit relvaabi, mille hulgas kaugmaarelvade laskemoona ja soomustatud meditsiinisõidukeid, vahendas BBC News.

Maailmapanga hinnangul elab 2023. aasta lõpuks sõja tõttu vaesuses 55 protsenti ukrainlastest – selle aasta alguses oli see näitaja 2,5 protsenti.

USA Rahvusvahelise Arengu Agentuur (USAID) teatas, et raha aitab Ukraina valitsusel hooldada infrastruktuuri nagu koolid ja haiglad ning tarnida humanitaarabi. USAID lisas, et raha õige kasutamise tagamiseks on kehtestatud tugevad kontrollmeetmed.

Londoni Imperial College'i tuumaenergiaekspert ütles, et hoolimata Zaporižžja tuumaelektrijaama juures toimuvast sõjategevusest on radioaktiivse aine lekkimise oht väike.

Dr Mark Wenman ütles, et Zaporižžjas on tegu suhteliselt moodsa ja jõulise reaktori konstruktsiooniga, mis erineb Tšornobõli reaktorist, kus 1986. aastal toimunud plahvatus ja tulekahju paiskasid õhku suured radioaktiivse aine pilved, vahendas BBC News. Wenman ei usu, et reaktori välimine kaitsekest puruneks, isegi kui see mürsuga pihta saaks. „Veelgi vähem on tõenäoline, et reaktor ise saaks selle tõttu kahjustada. See tähendab, et radioaktiivne aine on hästi kaitstud,“ sõnas ta.

„Kuigi see võib tunduda murettekitav ja igasugune võitlus tuumaobjektil oleks rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslik, on radioaktiivse aine suure lekkimise tõenäosus päris väike,“ lisas Wenman.

Tankist tunnistas oma süüd täielikult. Oma viimases sõnas palus mees andestust „kõigilt ukrainlastelt, keda see puudutas.“

Soome peaminister Sanna Marini (SDP) sõnul peaks EL laiendama sanktsioone, et piirata Venemaa kodanike reisimist.

„See pole õige, et samal ajal, kui Venemaa peab Euroopas agressiivset ja jõhkrat sõda, saavad venelased elada normaalset elu, reisida Euroopas, olla turistid. See pole õige,” kommenteeris Marin Ylele.

Soome-Vene piir avanes idast tulevatele turistidele juulis pärast seda, kui mõlemad riigid tühistasid koroonaviiruse piirangud.

Marin ütles, et loodab, et EL-i riigid otsustavad selle küsimuse ühiselt, kuna Soome piiri on võimalik ületada viisaga igast Schengeni riigist.

26 Schengeni riigi hulka kuuluvad 22 EL-i riiki ning Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein.

Viimastel nädalatel on mõned süüdistanud valitsust selles, et see on Vene turistide küsimusega otsustamatuks jäänud. Marini sõnul see aga nii ei olnud, kuna venelaste reisimist oli EL-i tippkohtumistel arutatud terve kevade.

Seni ei ole sanktsioonid turismile laienenud. Marini arvates tuleks arutelu Euroopa Ülemkogus jätkata.

„Usun, et tulevastel Euroopa Ülemkogu kohtumistel kerkib see teema veelgi teravamalt esile. Minu isiklik seisukoht on, et turismi tuleks piirata,“ sõnas ta.

Soome võib Venemaa turistiviisade menetlemist aeglustada

Seniks saab Soome ise olukorda sekkuda, muutes turistiviisade hankimise keerulisemaks, nagu on soovitanud välisminister Pekka Haavisto. Välisministeeriumi hinnangul lubaksid Schengeni reeglid Soome ametnikel esialgu näiteks turistiviisa ees eelistada pere-, õppimis- või tööviisat.

Teisipäeval teatas välisministeerium, et paljud Soome turistiviisad saavad venelased kasutavad Soomet tegelikult lihtsalt läbisõidupunktina sõites mujale puhkusereisidele.

Marin lisas, et on oluline kindlaks teha, kas seadusandlust tuleb muuta, et Soome saaks erandolukordades ise otsustada oma riiklike sanktsioonide üle.

„Kas Soome seadusandlus on piisavalt ajakohane, et saaksime sellises väga erandlikus olukorras kehtestada oma riiklikud sanktsioonid? Aga mina isiklikult tahaksin näha ka sellele küsimusele euroopalikke lahendusi,“ ütles Marin.

Narva tanki kuulsus ületab riigipiire.

Ukraina eriteenistus SBU teatas 8. augustil, et Vene eriteenistustega seotud väidetavad palgamõrvarid kavatsesid mõrvata kaitseminister Reznikovi ja kaitseministeeriumi luuredirektoraadi juhi Budanovi.

Raporti kohaselt lubati meestele iga mõrva eest tasuks kuni 150 000 dollarit.

Mõkolajivi oblasti juhi Vitali Kimi sõnul tabati nädalavahetusel viis tagaotsitavat, kes tegid koostööd Vene relvajõududega. Kokku registreeriti julgeolekujõudude poolt 20 erinevat vahejuhtumit.

Ukraina politsei teatas pühapäeval, et vahistas Bahmutis kuus Venemaa poolehoidjat, kes aitasid Venemaa sõjaväelasi ajal, mil Vene väed püüavad jätkata pealetungi Bahmuti suunal.

Ukraina vägede peastaabi teatel ründasid Vene üksused ka Avdiivkat, Slovjanskit.

Lõuna-Ukraina Zaporižžja piirkonna Venemaa ametisse seatud juht kirjutas alla dekreedile, mis näeb ette referendumi Venemaaga ühinemise kohta, teatas uudisteagentuur RIA Novosti.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Ukraina tulistas 7. augustil Euroopa suurimat Zaporižžja tuumaelektrijaama, kahjustades kõrgepingeliine ja sundides tuumajaama võimsust vähendama.

Kaitseministeerium teatas oma igapäevasel briifingul, et Ukraina tulistas elektrijaama umbes kell 12.40, vahendas Reuters.

Mürsutabamused kahjustasid Zaporižžja ja Hersoni piirkondi elektriga varustavat kõrgepingeliini, millest osa on Venemaa kontrolli all, teatas ministeerium.

Ukraina tuumaagentuur Enerhoatom teatas, et venelased „šantažeerivad kogu maailma“, ähvardades Zaporižžja tuumaelektrijaama õhku lasta.

Sõnumirakenduse Telegrami postituses kirjutab Enerhoatom, et Venemaa kiirgus-, keemia- ja bioloogiliste kaitsejõudude juht kindralmajor Valeri Vassiljev teatas valmisolekust tehas õhku lasta, mis toob kaasa tuumakatastroofi: „tuleb kas Vene maa või kõrbenud maa“. Ta ütles ka oma sõduritele, et ükskõik kui raskeid korraldusi nad ka ei saaks, peavad nad need „auväärselt“ täitma, nimetades neid „vabastajateks“.

„Oleme mineerinud kõik Zaporižžja tuumajaama olulised rajatised,“ ütles Vassiljev Enerhoatomi teatel.

Venemaa omakorda süüdistab Ukrainat tuumajaama pommitamises. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et lääs peaks sundima Kiievit lõpetama oma „äärmiselt ohtliku“ pommitamise, vahendab Reuters.

„Ootame, et riigid, kellel on Ukraina juhtkonnale absoluutne mõju, kasutavad seda mõju, et välistada sellise mürsustamise jätkumine,“ ütles Peskov.

Lääne uudisteagentuurid ei ole suutnud kummagi poole väiteid kontrollida.

President Vladimir Putini üks lähemaid liitlasi ütles esmaspäeval, et Venemaa saavutab Ukraina konfliktis oma eesmärgid oma tingimustel, vahendab Reuters.

Ühtasli hoiatas Medvedev kaasmaalasi, et läänel on pikaajaline plaan Venemaa hävitamiseks.

„Venemaa viib Ukrainas läbi sõjalist erioperatsiooni ja saavutab rahu meie tingimustel,“ ütles Venemaa julgeolekunõukogu aseesimehe ülesandeid täitev endine Venemaa president Dmitri Medvedev intervjuus TASSile.

Medvedev käsitles intervjuus ka 2008. aasta sõda Gruusias, NATO sõjalise liidu laienemist ja Ukraina sõda osana USA ja tema liitlaste katsest Venemaad hävitada. „Eesmärk on üks: hävitada Venemaa,“ rõhutas ta.

Okupeeritud Zaporižži piirkonna Venemaa poolt ametisse pandud administratsiooni juhi Jevgeni Balitski aruannete kohaselt töötab Zaporižži tuumaelektrijaam normaalselt.

„Meil on teavet sõjaväelt ja Venemaa Rosatomi esindajatelt, kes on siin ja jälgivad olukorda. Meil on info, et kõik töötab tavarežiimis,“ teatas ta Interfaxile.

Odessa sadamast lahkus esimest korda peale 24. veebruari laev Ukraina viljaga.

Esmaspäeva hommikul tõsteti Helsingis postamendilt maha Nõukogude Liidu kingitud maailmarahu kuju, teatas YLE.

Monumendi teisaldamist kogunes hommikul kell seitse vaatama ka mitu uudishimulikku pealtvaatajat.

Monumendi asemele rajavad linnavõimud Hakaniemirannale kõnnitee. Monument kuulub Helsingi kunstimuuseumile ja see viiakse esialgu lattu.

Ukraina relvajõud andsid eile õhtul edukad löögi Antonivskõi maanteesillale üle Dnepri jõe, mis asub Hersoni äärelinnas, teatas sealne Vene võimu all olev administratsiooni juhi asetäitja Kirill Stremousov uudisteagentuurile Interfax:

Ukraina lõuna kaitsejõudude pressikeskuse juht Natalja Humenjuk kinnitas televisioonis, et Ukraina sõjaväelased „harjutasid tulekontrolli”, mille käigus tabati Antonivskõi ja Kahhovka sildu.

Venemaa kasutab suure tõenäosusega jalaväemiine, et kaitsta ja hoida ära liikumisvabadust kaitseliinil Donbassis, teatab Suurbritannia kaitseministeerium pma igahommikuses luureülevaates.