OTSEBLOGI | Vene terroristid pommitasid Dnipros polikliinikut, kaks inimest sai surma ja 31 vigastada

„Kuigi nende köidete suurus ja hulk näitab selgelt, et olen kaval ja visa kurjategija, ei saa ma aru, milles mind täpselt süüdistatakse,“ jätkas ta. „Mõistke Navalnõi süüdi, teile on välja antud raamat, istuge maha ja lugege seda. Saate teada, milles teda kohtuotsuse tegemisel süüdistatakse.“

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles reedel Hiina erisaadikule Li Huile, et rahukõneluste jätkamisel on tõsised takistused, süüdistades seda Ukrainat ja lääneriike, vahendab AFP.

„Venemaa välisminister kinnitas Moskva pühendumust Ukraina konflikti poliitilis-diplomaatilisele lahendamisele, märkides, et rahukõneluste jätkamisel on tõsiseid takistusi,“ teatas Venemaa välisministeerium.

Venemaa president Vladimir Putin kinnitas telefonikõnes Brasiilia kolleegi Luiz Inácio Lula da Silvaga, et Venemaa on avatud dialoogiks Ukraina üle.

Lula säutsus, et kordas Brasiilia valmisolekut rääkida Ukraina sõja mõlema poolega: „Rääkisin just telefoni teel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Tänasin teda kutse eest osaleda rahvusvahelisel majandusfoorumil Peterburis ja vastasin, et ma ei saa praegu Venemaale minna, kuid kordasin Brasiilia valmisolekut rääkida koos India, Indoneesia ja Hiinaga mõlema konflikti poolega rahu teemadel.“

Sel nädalal toimus minihaarang Venemaa vabastamiseks Vladimir Putini ülemvõimu alt. Küll vaid paaris üksikus külas ning ainult mõneks tunniks, kuid siiski piisavalt märgatavalt, et külvata Ukraina piiri lähedal Belgorodi oblasti elanikes hirmu ja segadust. „Vabastajateks“ olid seejuures mitte ukrainlased, vaid venemaalased ise.

USA määras Wagneri eraarmee Mali juhile Ivan Maslovile sanktsioonid. Washingtoni sõnul üritasid Wagneri töötajad Malil hankida droone, miine ning radaritehnikat, kuid mitte selleks, et aidata Aafrika riiki ennast, vaid selleks, et saata neid Ukrainasse.

Ukraina riiklik ringhääling Suspilne teatab, et Dnipro meditsiiniasutuse rünnakus vigastatute arv tõusis 30-ni.

Lõppes kaitseväe õppus Kevadtorm 23

Täna lõppes 15.-26. maini kestnud õppus Kevadtorm, millest võttis osa ligi 14 000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit üheteistkümnest riigist.

„Kevadtorm läks suurepäraselt ja iga järgnev Kevadtorm on eelnevast parem. Kõige populaarsem osaleja oli sellel aastal ilm. See on olnud suurepärane, sellist Kevadtormi ei mäleta mitte keegi,“ ütles Eesti diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm. „Loomulikult kõik asjad, mida me tahtsime teha taktikaliselt, läksid korda ning õnnestusid täpselt nii nagu me arvasime ja plaanisime.“

Kindralmajor Palmi hinnangul on liitlaste integratsioon meie üksuste koosseisu muljetavaldav ning oluline on jätkata lõimimist igal tasemel. „Me suudame ükskõik, mis riigi liitlasi Eestis vastu võtta. Osad on meile lähedasemad kui teised, aga iga liitlane, ka meie jaoks veidi eksootilisemad nagu itaallased, on meile suur täiendus,“ lisas kindralmajor Palm.

Tänavu 18. korda toimunud õppuse Kevadtorm vältel kontrolliti kaitseväe lahinguplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahinguülesannete täitmiseks. Lisaks oli õppus Kevadtorm ka küpsuseksamiks ajateenistuse ajal ettevalmistatud sõjaaja üksustele ja värskendas reservväelaste teadmisi ning oskusi.

Õppusel Kevadtorm oli sel korral hinnatavateks üksusteks kolm jalaväepataljoni. Neist üks oli maakaitsepataljon, mis koosneb põhiliselt Kaitseliidu liikmetest. „Nende jaoks on olnud põhiline väljakutse kokku harjutamine. Ei ole kerge panna kokku pataljoni eri malevates teenivatest ja eri kohtadest elavatest inimestest. Nad said sellega hästi hakkama ja sellist pataljoni saab usaldada,“ ütles kindralmajor Veiko-Vello Palm.

Diviisi ülema hinnangul tugevneb Eesti kaitsevõime iga-aastaselt ja kõige suurem kvalitatiivne hüpe on toimunud sõdurite võitlusvalmiduse näol. Võitlejad paistavad silma agressiivsuse, initsiatiivikuse ja leidlikkusega. „See töö, mida on meie veeblid ja nooremohvitserid ajateenijatega teinud, on muljetavaldav. Nad on selge jutu, silmavaate ja plaanidega ning tahavad teha sõjaasja,“ ütles kindralmajor Palm.

Kaitseväe õppus Kevadtorm on näide kogu Eesti rahva, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste panusest riigikaitsesse. Õppus toimus valdavalt kaitseväe harjutusaladelt väljas riigi- ja eramaadel. Õppuse raames harjutati muuhulgas eraettevõtete ressurssi sundkasutusse võtmist.

Õppusele oli kaasatud sadu ühikuid tehnikat, sealhulgas soomukeid, jalaväe lahingumasinaid, tanke, liikursuurtükke, mitmikraketiheitjaid, lennukeid, helikoptereid ja mereväe aluseid. Kasutusel olid erinevaid imitatsioonivahendid, sealhulgas paukpadrunid, õppegranaadid ja valgusraketid.

Õhuruumis sai näha ja kuulda peamiselt Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal, aga ka mujal Eesti taevas lendavaid õhuvahendeid. Õppusel kasutati hävitajaid Eurofighter Typhoon, ründelennukeid SU-22, koptereid Wildcat ja Apache ning Eesti õhuväe lennukeid ja koptereid.

Õppusest Kevadtorm 2023 võtsid osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused, sealhulgas Eesti diviisi staap, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus, õhuvägi, merevägi, liitlasüksused NATO lahingugrupist ja õppuste ajaks Eestisse lähetatud liitlasüksused, kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused.

Briti kaitseministeerium kirjutab, et Venemaa pidevate rünnakute tõttu tsiviilpiirkondadele on oma kodudest lahkuma sunnitud üle 11 miljoni ukrainlase. Tegemist on kõige kiiremini arenenud põgenikekriisiga pärast Teist maailmasõda. Sellegipoolest valetab Kreml jätkuvalt, et nad ei ründa tsiviilelanikkonda.

Kanada annetab Ukrainale 43 AIM-9 raketti, et aidata riigil oma taevast kaitsta.

Kanada kaitseminister Anita Anand ütles: „Kanada toetus Ukrainale on vankumatu. Kui ma reisin mööda Kanadat, näen kodudel, väikeettevõtetel ja autodel Ukraina lippe – sest kanadalased mõistavad, et Ukraina võitlus enda kaitseks on ühtlasi võitlus suveräänsuse, vabaduse ja iseseisvuse eest. Tänasel tulemuslikul kohtumisel arutasime Ukraina kõige pakilisemaid kaitseprioriteete ning kinnitasin veel kord, et Kanada toetab Ukrainat nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.“

Ta lisas, et Kanada on jätkuvalt pühendunud tihedale koostööle liitlastega, et pakkuda Ukrainale vajalikku tuge, kui ta jätkab oma vaprat võitlust Venemaa ebaseadusliku ja õigustamatu sõja vastu.

Täna hommikul Avdijivkas tehtud videost saab näha järjekordset Vene kultuuri poolt purustatud elumaja.

Dnipro polikliiniku rünnakus sai surma kaks inimest. Üks neist oli parasjagu haiglast möödumas, teise surnukeha leiti hoone rusudest. Vigastada sai 23 inimest, nendest kolm on raskes seisundis.

Venemaa Belgorodi oblast, mis piirneb Ukrainaga, on sattunud viimase ööpäeva jooksul Ukraina suurtükirünnaku alla, vahendab AFP.

Belgorodi linn Graivoron, mis asub Ukraina piirist umbes 7 kilomeetri kaugusel, oli mitu tundi tule all, kannatada said neli maja, kauplus, auto, gaasijuhe ja elektriliin, väitis Belgorodi kuberner Vjatšeslav Gladkov.

Viit linnaosa rünnati korduvalt droonide, miinipildujate ja suurtükiväe poolt ning Kozinka küla oli Gladkovi sõnul saanud löögi rohkem kui 130 korral.

Gladkov rünnakutes hukkunutest ei teatanud.

Eile õhtul läks Solovjovi saates üsna tuliseks.

Saatejuht püüdis oma kaaslasi veenda, et Euroopa tuumarelvaga hävitamine on ainus viis veenda Läänt lõpetama Ukraina abistamise. Ta oli kindel, et USA ei vastaks, kuid isegi saatekülaline Andrei Sidorov arvas, et see kuulub luulude valdkonda.

Ukraina riiklik ringhääling Suspilne teatab, et pärast Dnipro meditsiiniasutusele suunatud rünnakut peetakse kadunuks nelja inimest.

Dnipros on haavatute seas kaks last, kolme- ja kuueaastane poiss. Mõlemad on haiglaravil. Arstid hindavad nende seisundit keskmiseks. Haiglasse viidi ka 11 täiskasvanut. Kahe seisund on raske.

Ukraina esileedi Olena Zelenska jagas videot polikliiniku rünnaku tagajärgedest.

NATO „sunnib Ukrainat võitlema viisil, mida Lääs ei teeks“

Ukraina president Volodomõr Zelenskõi on pikka aega kutsunud lääneriike üles varustama Ukrainat hävitajatega F-16, mis aitaksid Vene vägedest jagu saada.

Joe Biden teatas sel nädalal, et USA aitab õpetada Ukraina piloote lennukiga lendama, soovitades NATO liikmesriikidel hakata neid Kiievisse tarnima.

Edward Stringer, endine Kunginglike Õhuvägede lennumarssal, kes oli varem Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi ühendjõudude arendamise peadirektor, toetas seda sammu ja väitis, et lääneriigid on sundinud Ukrainat pidama sellist sõda, mida nad kunagi ise ei teeks.

„Arvestada tuleb moraalse mõõtmega,“ ütleb ta FT artiklis. „NATO võitleks Venemaaga nii, võidaks esmalt õhulahingu ja seejärel kasutaks üleolekut õhus tõhusama maalahingu juhtimiseks. Arvestades Venemaa õhuväe nõrkust, poleks see võimatu unistus.“

Kuid Lääne senised piiratud annetused on sundinud Ukraina ohvriterohkesse maavõitlusesse.

„Oleme piiranud Kiievi võitlemist viisil, mida me ei teeks, ja võtma kaotusi, mida me ei teeks. Kui tahame, et Venemaa saaks lüüa, peaksime seda positsiooni muutma. F-16 otsus otsus suur samm õiges suunas. Need lennukid ei pruugi õigel ajal kohale jõuda, et aidata Ukrainat kevadpealetungil, kuid teade mõjutab juba militaarseid ja poliitilised arvutusi Kremlis. F-16 pole imerohi, vaid ausama võitluse tootem.“

Raketirünnakus Dnipro haiglale sai surma vähemalt üks tsiviilisik ja 15 sai vigastada, teatas Zelenskõi.

Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev ütles reedel, et läbirääkimised Ukrainaga on võimatud seni, kuni riigi eesotsas on Volodõmõr Zelenskõi.

„Kõik lõpeb alati läbirääkimistega ja see on paratamatu, kuid seni, kuni need inimesed on võimul, ei muutu Venemaa suhtumine läbirääkimiste osas,“ vahendas Reuters Medvedevi sõnu.

Ukraina on varem välistanud Venemaaga läbirääkimiste pidamise ajal, mil Vladimir Putin on võimul, kuid on pakkunud välja kümnepunktilise rahuplaani ja valmisoleku osaleda suvel rahvusvahelisel rahukonverentsil.

Ukraina ametivõimud teatasid, et Dnipro linnas sai tabamuse haigla ja seal on inimohvreid. Dnipropetrovskis kehtib jätkuvalt õhuhäire.