Eelseisva liikumisaasta ja alanud spordinädala valguses on paslik rääkida aktiivse liikumise olulisusest.
Liikumine puudutab igaüht, pakub ehedaid emotsioone ja elamusi, siirast rõõmu ja head tuju. Kuid sellest hoolimata liigume ikka liiga vähe!
Terviseradadel näeb küll arvukalt inimesi ja kõikjal Eestil toimub ohtralt spordisündmusi, kuid kultuuriministeeriumi tellitud liikumisuuringu tulemused on murettekitavad. Sellest selgub, et iga päev ei liigu piisavalt 57 protsenti õpilastest ja 58 protsenti täiskasvanutest. Sama uuring tõestas ka, et aktiivne eluviis toetab tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ja täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises.
Eesti mehed on Euroopa Liidus tervena elada jäänud aastate poolest tagantpoolt kolmandad ja naised kümnendad. Selle suundumuse muutmiseks vajab Eesti süsteemset liikumispööret. Piisav liikumine on üks lihtsamaid, tõhusamaid ja odavamaid viise tervise parandamiseks. Selleks, et jõuda aastaks 2030 liikumisaktiivsuses põhjamaade tasemele, peab selleks ajaks vähemalt kaks kolmandikku Eesti elanikest regulaarselt liikuma.
Mida selleks teha? Just lapsevanemad saavad olla lastele nii sõnade kui ka tegudega eeskujuks ning tuua neid liikumisharrastuste juurde. Ühised matkad, metsajooksud, rattaretked, pallimängud ja paadisõidud laovad vundamenti elukestvatele harjumustele. Samuti on oluline, et igas Eesti nurgas oleks aktiivsust soosiv keskkond – heas korras sporditaristu ja tervisespordikeskused ning pühendunud õpetajad ja treenerid. Liikumise kirjaoskuse arendamises on tähtis roll ka lasteaial ja koolil.
On selge, et murrangut ei tule, kui laste ja noortega tegelevaid inimesi ei väärtustata ega tunnustata. Lapsi inspireerib kompetentne innustav treener. 2023. aasta riigieelarvest eraldatakse treenerite palgatoetuseks lisaks 4,5 miljonit eurot, mis võimaldab uuel aastal koos kohalike omavalitsuste ja spordiklubide panusega tõsta kõrgema taseme treenerite miinimumpalka 1020 eurolt 1400 eurole. Kasv on 37 protsenti. Loodetavasti motiveerib palgakasv noori inimesi treeneri elukutset valima.
Liikumisuuringust ilmnes veel, et veerandil Eesti elanikest pole kunagi olnud sportlikku hobi, kuid kolmveerandil elanikest on olnud spordiga kokkupuude. Siit tuleneb kaks võtmeprobleemi: kuidas toetada inimesi jääma hobi- või tervisespordi juurde ning kuidas mõjutada neid, kes pole tervisespordiga sina peal olnud, rohkem liikuma ja hobispordist huvituma.
Kindlasti aitavad heas korras sportimisrajatised liikuma tuua inimesi, kes seda varem teinud pole, spordivad harva või haruharva. Selleks investeerib riik regionaalsete tervisespordikeskuste arendamisse, et toetada olme- ja teenindushoonete rajamist. Ikka selleks, et igas maakonnas oleks inimestele häid tingimusi ja teenuseid pakkuvad kohad. Liikumisvõimalusi laiendaks seegi, kui koolide ja lasteaedade spordi- ja mänguväljakud oleksid senisest enam avalikuks kasutamiseks.
Liikumisharrastuse edendamise alus on koostöö ja teadlikkuse kasvatamine. Eesti olümpiakomitee on alustanud liikumisharrastuse kompetentsikeskuse loomist, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskne juhtimine ja arendamine. Koostöös ja ühiseid eesmärke seades saab tuua liikumise prioriteediks valdkondadeüleselt. Lisaks on sihiks tegevuste koordineerimine ja liikumisalase kompetentsi teadlikkuse tõstmine kohalikes omavalitsustes.
Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et üle 90 protsendi elanikest peab liikumist oluliseks, kuid ise tegudeni ei jõua. Takistused aktiivsemaks liikumiseks inimeste endi hinnangul suuresti puuduvad. Liikumine algab mõtteviisist ja väikestest sammudest. Kui olete pikemat aega mõelnud proovida uut spordiala või liikumisviisi, tehke see samm, registreerige end trenni või minge metsarajale kepikõnnile.
