Rahvaloendusel sai osaleda elektroonilisel teel. (Foto on illustratiivne.)
Foto: Tiit Blaat / Delfi MeediaKasvanud on eramajades elavate leibkondade arv, saame teada 2021. aasta lõpus toimunud rahva- ja eluruumide andmetest. Kui ilma vee ja tualetita on väike protsent, siis arvud on siiski suured. Üle poole elanikkonnast elab linnas korteris.
„Avaldasime juba varem kaks portsu andmeid – leibkondade ja eluruumide kohta. Nüüdseks oleme need kaks omavahel kokku pannud ja tulemusi analüüsinud. See lubab meil saada detailsema pildi sellest, kellega, kus ja kuidas Eesti inimesed elavad,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.
Eramajades elavate inimeste arv on pisut kasvanud
Kõigist Eesti enam kui poolest miljonist leibkonnast elab eramajas üle veerandi, annab statistikaamet teada pressipöördumises.
Võrreldes 2011. aasta rahvaloendusega on eramajades elavate leibkondade osakaal kasvanud 0,7 protsendipunkti võrra. Korterites, sh ridaelamutes ja paarismajades elab kokku 67,9% Eesti elanikest.
Keskmine eramus elav leibkond on 2,53 liikmeline ning keskmine korteris elav leibkond 2,28 liikmeline. Lisaks eelmainituile elab 1,6% elanikest ühiseluruumides (hooldekodud, ühiselamud) ning 1,2% muudes elamuüksustes või mitteelamutes.
Vaadates andmeid leibkonna asemel üksikisiku tasandilt, selgub, et enam kui pool Eesti elanikkonnast elab linnas korteris.
Elamutüüp on tugevas seoses inimese vanuse ja eluetappidega. On selgelt näha, et eramajas elavate noorte osakaal väheneb ja korteris elavate osakaal suureneb järsult pärast inimese täisealiseks saamist, kuna noored lähevad linnadesse õppima ja elama.
Samuti kasvab mõnevõrra muudes eluruumides elavate inimeste hulk, tõenäoliselt ühiselamusse ümber asumise tõttu. Pärast 35ndat eluaastat eramus elavate inimeste osakaal mõneks ajaks suureneb ning pärast 50ndat eluaastat hakkab see taas vähenema.
