„Loomulikult tuleb kodakondsuse saamiseks teha ära eesti keele eksam ja põhiseaduse tundmine. Küsimus on, kui inimene on kõik selle ära teinud ja soovib olla Eesti kodanik, aga kuna eelduseks on ka Vene kodakondsusest loobumine, siis on meile teada neid juhtumeid, kus ei saa Vene kodakondsusest loobuda ilma, et ta Venemaale läheks,“ seletas peaminister Kaja Kallas ja tunnistas, et tal ei ole hetkel lahendust välja pakkuda. „Seda tuleb arutada valitsuse tasandil.“
Siseminister Lauri Läänemets ütles, et selle aasta seisuga on tehtud 114 avaldust ja valitsus on teinud 180 tingimuslikku otsust kodakondsuse andmise osas.
„Tingimuslik tähendab seda, otsus saab jõustuda sel hetkel, kui teine riik kodakondsusest lahti ütleb. Väljakutse ongi selles, kas ja kuidas seda teha saab,“ ütles Läänemets.
Ministri sõnul on seni Venemaal kodakondsusest loobumine võtnud aega kuuest kuust kuni kahe aastani.
„Numbrid ei näita, et täna kusagil massiliselt keeldutakse. Jah, on võibolla olnud üks-kaks-kolm juhtumit, kus on see keerulisem. Küsimus on ka selles, et osade inimeste puhul, kui saad asja korda ajada Vene saatkonnas Eestis, siis on see lihtsam. Kui peaksid Venemaale minema tegema, on see oluliselt problemaatilisem. Idee järgi Vene riik ei takista, aga kui oled Ukrainat toetavaid sõnumeid siin lausunud, siis me teame, et see on Venemaal kriminaalkorras karistatav tegu ja see inimene Venemaale minna ei taha,“ seletas Läänemets.
Läänemetsa sõnul on siseministeeriumis üks töörühm seda teemat mõned nädalad juba lahanud.
„Kindlasti on võimalik mõelda kahe kodakondsuse vahepeal olevaid võimalusi ja see võib tähendada ka kohtuotsust Eesti poolt, kui üldse selline süsteem välja mõelda. Aga põhimõtteline kokkulepe on meil Eestis, et sul kahte kodakondsust ei saa olla. Me otsime lahendus ja võibolla mõned probleemid suudame ära lahendada, aga inimene üksinda ühepoolselt ei saa oma kodakondsusest Venemaalt lahti öelda,“ rääkis Läänemets.
Välisminister Urmas Reinsalu tõdes, et selle probleemi lahendamisel on olnud komistuskiviks Isamaa.
