Kui praegune inflatsioonitempo jätkub veel mõnda aega, siis varsti on vabast rahast alles vaid pool, toonitas SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.
Schamardin rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis pensionireformi kontekstis, et teisest sambast välja võetud ja kasutamata rahaga inimestel tasub nüüd väga tõsiselt mõelda, mida peale hakata. "Kui ei taha teha näiteks kinnisvarainvesteeringuid, no investeerigu kuhugi mujale," soovitas asjatundja. Schamardini sõnul leidub võimalusi küllaga.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Kaks tänavust suurimat ostu tehnoloogiaturul, Activision ja VMWare kauplevad börsil märgatava allahindlusega lõpliku ostuhinna suhtes.
Kaks tänavust suurimat ostu tehnoloogiaturul, Activision ja VMWare kauplevad börsil märgatava allahindlusega lõpliku ostuhinna suhtes.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Täna hommikul läks Odessa ja Tšornomorski sadamatest merele kolm laeva, mille lastiks on kokku 57 000 tonni Ukraina maisi, vahendab Delovõje Vedomosti Ukrayinska Pravda uudist.
Täna hommikul läks Odessa ja Tšornomorski sadamatest merele kolm laeva, mille lastiks on kokku 57 000 tonni Ukraina maisi, vahendab Delovõje Vedomosti Ukrayinska Pravda uudist.
Kui sel suvel on börsipaketil tarbijaid nörritanud rekordhinnad ja juuli oli kõigi aegade kalleima elektriga kuu, siis talveks prognoositakse veel 1,7–2,3 korda kallimat elektrit. Positiivse poole pealt on rohkem kui 200 000 leibkonda fikseerinud hinna odavamalt, kui praegu börsil välja käia tuleks.
Kui sel suvel on börsipaketil tarbijaid nörritanud rekordhinnad ja juuli oli kõigi aegade kalleima elektriga kuu, siis talveks prognoositakse veel 1,7–2,3 korda kallimat elektrit. Positiivse poole pealt on rohkem kui 200 000 leibkonda fikseerinud hinna odavamalt, kui praegu börsil välja käia tuleks.
