Viru rabas alustati vanade turbamaardla aegsete kuivenduskraavide sulgemisega 2012. aastal. Kaupo Kohv näitab kohta, kus tulemused on ilmekalt näha – kui kraavidele on tammid ette pandud ja kanalite ümber veidigi looduslikku turbasammalt säilinud, siis tungib see rabajärvede kallastelt üha kaugemale männimetsa alla ning õige pea hakkab ka vesi turbasamblaga kinni kasvama.
FOTO: Ain Alvela | Delfi Meedia
Looduslik soo kui omaette ökosüsteem suudab siduda umbes tonni süsinikku hektari kohta aastas, mis võiks Eesti süsinikubilansile anda kõva täienduse. Kuid kõigepealt peavad meie ametnikud ja teadlased selles ka Euroopa Komisjoni veenma.
Selle teadmise viimisega Euroopa Liidu võimukoridoridesse viimastel aastatel ka tegeldakse, aga praegu näeb Euroopa Komisjon Eesti rolli kliimaeesmärkide täitmisel ikkagi ennekõike süsiniku sidumisel meie metsades. Metsas on sidumist lihtsam arvestada, erinevalt soodest, kus lisaks süsiniku sidumisele toimub pidevalt ka kasvuhoonegaaside heide.
