Siseminister Lauri Läänemets märkis, et põgenikke saabub Eestisse jätkuvalt. „Tänaseni oleme suutnud kõigile saabujatele pakkuda piisaval tasemel vajalikku tuge ja teenuseid, kuid järjest uute sõjapõgenike saabudes palusime juba aegsasti ja ennetavalt tuge oma põhjanaabritelt. Viimaste nädalatega oleme saavutanud kokkuleppe, kuidas põgenike liikumine Soome võiks toimuda ja juba lähiajal ootab Soome meilt kuni sadat sõjapõgenikku nädalas, kes siis riiki saabumisel saavad koheselt ajutist kaitset taotleda. Oluline on siinkohal rõhutada, et Soome edasi liikumine on lihtsalt võimalus, mida saabujatele pakutakse, mitte meiepoolne surveavaldus või veel vähem kohustus,“ selgitas Läänemets.
Siseministri sõnul on soomlaste tugi eeskätt vajalik vältimaks olukorda, kus sõjapõgenike lisandudes kasvaks liigselt surve Eesti riigi võimekustele vajalikku abi pakkuda, sest sellisel juhul kannataks tugiteenuste kvaliteedi langemise tõttu - kasvõi tervishoiu- või haridussüsteemis - nii sõjapõgenikud kui ka kohalikud püsielanikud. „Sellist olukorda tuleb kindlasti ennetada ja vältida,“ rõhutas Läänemets.
Sihtrühma arvatakse eeskätt need Ukraina kodanikud, kellel veel ei ole Eestis või muus riigis ajutist kaitset ja kehtivat elamisluba. Kehtiva elamisloa olemasolul peavad nad sellest eelnevalt loobuma ning Soomes uue taotluse esitama. Sihtrühmast välistatud on aga isikud, kellel ei ole õigust saada ajutist kaitset või muud kolmanda riigi kodanikud, kui nad just ei ole Ukraina sõjapõgeniku pereliikmed. Samuti saatjata alaealised või erivajadusega isikud, kelle liikumine Soome oleks liialt koormav.
Eestisse saabunud sõjapõgenikest on siia jäämise deklareerinud ligi 66 000 inimest, ajutise kaitse taotlusi on esitatud üle 42 000. Uute Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse on olnud pigem vähenevas trendis, viimase kuu jooksul on Ukraina kodanike riiki sisenemiste arv jäänud valdavalt alla saja inimese päevas.
