Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

SUUR PÕGENEMINE: Vaata kaardilt, kuhu saab Venemaalt pageda! „Ukraina pole meie ala ja ma ei lähe selle nimel surma.“

Eesti otsustas ukse kinni panna

Eesti tegi otsuse piiri ajutiselt sulgeda. Otsus, mis küllap hoidis ära inimvoo, millega meil poleks jõudu tegelda. „Vabariigi valitsuse korraldusega piiratakse alates 19.09.22 ajutiselt Eestisse sisenemine neil Venemaa Föderatsiooni kodanikel, kellel on kehtiv lühiajaline Schengeni viisa ja kes soovivad riiki siseneda turismi, ärireisi, spordivõistluste või kultuuriüritustel osalemise eesmärgil. Piirangud kehtivad välispiiri ületusel ja kõikides Eesti rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktides – Narva, Luhamaa, Koidula, Tallinna lennujaama ja sadamate piiripunktides.“

Kehtima jäid juba varem paika pandud erandid, mis hõlmavad sugulaste külastamist ning muid humaanseid põhjuseid.

Peaminister Kaja Kallas tõi sisenemispiirangu kehtestamise ühe põhjusena esile turvalisuse. Eesti ei suuda kõiki saabujaid kontrollida, arvestades, et koos Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas käib ka hübriidsõda.

Küllap oligi piiri kinnipanek mõistlik valik, sest suure põgenikevooga tegeleda oleks kurnav ja kui meil pole selleks resurssi. Kuhu nad majutada? Kuidas teha vahet süsteemi eest põgenejal ja lihtsalt oma naha päästjast putinisti vahel? Vaadates pilte mujalt Vene piiri äärest ja kujutada ette seda looklevat saba ka meie piiripunktis oleks üsna kõhedustekitav...(Loe pikemalt Maalehest)

Teiseks on Eestis juba tuhandeid noori mehi, kellele võiks teoorias postkasti saabuda Putini kutse Ukrainasse sõdima minna. Statistikaameti andmetel elas selle aasta alguses Eestis 22 116 Vene passiga meest (vanuses 20–64). Kuna president Putini „osaline“ mobilisatsioon puudutab 18–65-aastaseid Vene kodakondsusega mehi, siis arvestagem, et Eestis elab ligikaudu 23 000 sellist inimest.

Küllap võimekus Eestis kutseid kohale saata puudub ja siinsetel inimestel on null huvi sõdima minna, ent reaalselt on meie riigis sellised „kutsealused“ olemas. (Loe pikemalt Kadri Paasi arvamusloost)

Lisaks Eestile panid oma piirid sarnaselt kinni ka Läti, Leedu ja Poola. Soome jättis enda piiri esialgu lahti, sealne valitsus tegi otsuse Vene turistide sissesõitu piirata alles neljapäeval.

Peamised pagemisteed

LENNUKIGA

Moskva, Peterburi, Jekaterinburgi jt paljudes lennujaamades läks kohe sebimiseks.

Šeremetjevo lennujaama pilt Facebookist

Internetis levis kujutis Moskva Šeremetjevo lennujaamast, mille ootesaali olid vallutanud peamiselt mehed. „Soolisest võrdõiguslikkusest täna siin lennujaamas rääkida ei saa,“ kommenteerisid kaadri jagajad. Eks asuti põgenema parajalt ummisjalu, kes kuhu sai. Ja neid kohti ikka jagus.

Reisimist võimaldavat passi on Venemaal vähestel

Esiteks tuleb Vene kodanikust põgenikul vaadata, mis pass tal on. Erinevalt meist, polegi kõigil venelastel reisimist võimaldavat passi - igapäevaelu see küllap kodumaal ei muuda, sest vaesest riigist saab endale reisimist lubada vaid eliit. Enamik venelasi pole kunagi välismaal käinud. Vene välispassi omavad märksa vähemad inimesed ja seda tuleb eraldi taotleda. Kel välispass olemas, see on õnnega koos.

Venemaa välispass muutus tarbeesemest elupäästjaks

Venemaa sisepass, millega saab Vene kodanik reisida Armeeniasse, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Valgevenesse. on enam-vähem kõigil olemas. Olenevalt passist saab endale siis sihtkoha valida:

Venemaalt saab lennata Türgisse, linnadesse nagu Istanbul, Antalya, Bodrum. Türgi on olnud liberaalse immigratsioonipoliitikaga ja venelastele antakse elamislube. Seda saab juba isegi eluaseme pikema rendilepingu alusel.

Ka saab Venemaalt lennata Armeenia pealinna Jerevani. Sinna pääseb isegi sisepassiga, riik on kristlik ja traditsiooniliselt Venemaa-sõbralik. Kes valib aga Bakuu ja Aserbaidžaani lennu, kasutab seda sihtkohta pigem edasiliikumiseks kas Türki või mujale.

Kõrgõzstanis asuv Biškek ning teised linnad on avatud sisepassiga reisjatele. Usbekistani sihtkohad Samarkand, Urgentš, Fergana on samamoodi olnud sihtkohaks neile venelastele, kes popimatesse riikidesse ei pääse kas välispassi puudumisel või lennupiletite kalliduse tõttu. Kesk-Aasia sihtkohtadesse lendavad need, kel teisi võimalusi pole. Isegi Valgevenesse, Minskisse on parema variandi puudumisel Venemaalt mobilisatsiooni eest pagetud.

Belgrad Serbias on samuti sihtkoht: üks väheseid Euroopa riike, mis on säilitanud otselennuühenduse Venemaaga.

Pikka aega on Venemaa rikkamat rahvast nähtud Dubaisse kogunemas. See Araabia Ühendemiraatides asuv moodne linn on kallis valik (ainuüksi pilet siia on kordades kallim), kuid siin on jõukamail venelastel võimalusi leida töökoht või ajada äri.

Venemaalt põgenemise kaart

Kaardile on kantud ka numbrid, kui palju lahkus Vene kodanikke riigist ajavahemikul 19. - 25. september. Andmed pärinevad majandusportaalist TheBell, ning need on kogutud kokku Frontexi ja teiste ametlike kanalite andmestikust.

Vaata peamisi põgenemisteid Venemaalt nii lennukiga kui maismaad mööda!

Lennupiletite hinnad sööstsid teavasse

Kui Vladimir Putin 21. septembri varahommikul oma teleesinemises teatas, et nüüd on aeg osaliseks mobilisatsiooniks ja kaitseminister Sergei Šoigu nimetas numbrina 300 000 meest, ostsid paljud esimese asjana lennupileti, kuhu iganes oli võimalik. Lendude broneerimisega läks kohe kiireks ning olemasolevad piletid lihtsalt rabati ära.

Otselennud Moskvast viivad näiteks Türgi pealinna Istanbuli ning Jerevani Armeenias: mõlemad sihtkohad on venelastele ka viisavabad. Nädal varem maksis pilet Türki, Istanbuli 20 000 rubla (357 eurot), nüüd aga 70 000 rubla (1250 eurot). Dubaisse saab 300 000 rublaga (5360 eurot). Ilmselgelt on see ajaauk piiratud, mil riigist lahkuda veel saab, nii et kel raha taskus, kasutas isegi kuluka võimaluse ära.

Vaata, lennuradari pildilt, kuidas lennuliiklus suunda muutis pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist!

MAAD MÖÖDA

Gruusiasse - kui oodatud on sõjaka naaberriigi mehed?

Maad mööda on saanud Venemaalt lahkuda läbi piiripunkti Ülem-Lars (Venemaa)-Kazbegi (Gruusia). Tegemist on tavaoludes autoliiklusele mõeldud piiriületusega, seal tohtis ka rattaga sõita, aga mitte jalgsi. Hiljuti avati aga ülepääs jalgsi liikujaile, seevastu autoga piiriületus on üha keerulisem - kohalikud Põhja-Osseetia võimud ei luba enam teistest regioonidest pärit autosid isegi piirkonda sisse. Osa pääseb piirialale, manööverdades mööda väiksemaid kõrvalteid. Tegemist on aga mägise alaga, kus liikumine väljaspool põhitrasse on trikk omaette.

Pärast 21. septembril välja kuulutatud mobilisatsiooni tekkis Ülem-Larsi piiripunkti juurde kiirelt koletu autojärjekord. Interfaxi andmeil on iga päev Venemaalt Gruusiasse lahkunud umbes 10 000 inimest, mis on 40-45% enam kui enne mobilisatsioonikäsku. Kõik neist ei jää muidugi Gruusiasse, vaid suur osa reisib edasi.

26. septembri seisuga ootas Ülem-Larsi juures piiriületust Venemaa poolel 3500 sõiduautot ja 1300 veokit.

Kaadrid Vene-Gruusia piirilt (septembri lõpus) Põgenemine Venemaalt

Piiriületuse kohta on Telegramis ja teistes ühismeedia kanalites avatud mitmeid vestlusrühmi; sealsed teated kinnitavad et suuresti valitseb ootejärjekorras kaos. Inimesed saabuvad kohale näiteks Vladikavkazi kaudu, kas taksoga või hääletades vms. Osa ostab piirijärjekorda minekuks jalgratta või tõuksi. Järjekorras endas käib aktiivne äritegemine - müüakse kohti autos, transpordivõimalusi piirilt edasi Gruusia linnadesse. Kuulutusi on ka selliseid, mis lubavad ükskõik mis Venemaa punktist inimesed Gruusiasse toimetada. Kuna autos kestab ootamine päevi, jätavad osad piirile saabunud oma masinad lihtsalt maha ja marsivad jalgsi edasi, sest elu on kallim kui sõiduriist.

Esimestel päevadel pärast mobilisatsiooniteadet lasti Vene pool piiril kõik üle minna, kuigi sõjaväeealistele meestele võidi esitada küsimusi. Viimastel päevadel on aga teateid sellest, et mõned saadetakse mobilisatsiooni alla kuulujatena tagasi. Teisipäeval sai teatavaks, et Vene võimud kavatsevad avada Ülem-Larsis lausa eraldi mobilisatsioonipunkti. On ka teateid sellest, et Gruusia poolel ei lasta mingeid inimesi riiki sisse, kuid see on ikkagi erand.

Inimesed põgenevad Venemaalt, varanatuke seljakotis. Vaated Gruusia piirilt Omal jalal piiriületus on mägismaal lausa füüsiliselt raske ja nõuab kõva pingutust. Öised lõkked Gruusia piiri ääres

Kaks vastselt piiri ületanud Vene kodanikku lehvitavad rõõmsalt kaamerasse. Eks Gruusias alles algavad arutelud, kui paljudele ja kuidas peaks endise agressorriigi kodanikele peavarju pakkuma. On olnud juba ka esimesi proteste.

Õnnelikult Gruusias

Kasahstani hõre hiigelpiir

Kasahstani ja Venemaa piir on katkematult üle 7600 kilomeetri pikkune ja selle poolest ka maailmas esikohal. Kohe pärast Vene mobilisatsiooniteadet ilmusid ühismeediasse arutelud, kuidas pageda Venemaalt Kasahstani – võimalusi leidub terve hulk. Piiri saab ületada rongiga, bussiga, marsruuttaksoga, sõiduatoga, jalgsi jne.

Kasashtanis oodatakse paberite korda ajamise järjekorras

Näiteks on võimalik lennata Vene siselennuga Omskisse ja sealt osta rongipilet lähimasse Kasahstani linna Pavlodari (ca 300 000 elanikku). Rongipilet maksab umbes 80 eurot ning sõit on pikk, enam kui ööpäev. Edasi saab suunduda pealinna Astanasse, Karagandasse, või ka Alma-Atõsse. Kasahstan on ikkagi väga suur riik.

Neid võimalusi on Vene mobilisatsioonipagulased kasutanud kõvasti, sest alates Putini mobilisatsioonikäsust on Kasahstani saabunud sealse siseministeeriumi andmeil 98 000 venelast. Need andmed on mõni päev vanad, nii et praeguseks usutavasti juba kaugelt üle 100 000.

Hiljaaegu on aga tulnud sõnumeid, et näiteks juba Venemaa siselennult Novosibirskisse maandunud ja Kasahstani piirile suunduvate saabujatega vestleb Vene politsei ja kutsub tagasi pöörduma, sest piiril antavat neile nagunii mobilisatsioonikäsud kätte.

Kui algul suhtus Kasahstani võim saabujaisse skeptiliselt ja teatas, et Vene kodanikud pikaajalisi elamislube ei saa, siis nüüd on Kasahstani president Kasõm-Žomart Tokajev andnud teada, et saabujad võetakse kaitse alla ja nende julgeolek kindlustatakse, kuna tullakse lootusetu olukorra tõttu ning tegemist on humanitaarküsimusega.

Mitmetes Kasahstani linnades on vabatahtlikud avanud Vene mobilisatsioonipagulastele toidukööke, kohalikud võimud on pakkunud ühiskondlikke hooneid öömajaks jne.

Kuigi piiriületus on võimalik ka Vene sisepassiga, siis aktivistid soovitavad teha seda ikkagi välispassiga ja võtta sinna piiriületuse tempel, kuna seda nõuavad Kasahstani pangad konto avamisel. Erinevalt Vene pangakaartidest toimivad Kasahstani pankade kaardid kõikjal maailmas.

Venelastel on hõlpsalt võimalik saada ka naaberriigi sotsiaalkindlustusnumber (midagi Eesti isikukoodi taolist).

Torfjanovka-Vaalimaa piiriületuskoht Soome

Neljapäeval otsustas Soome valitsus, et Schengeni turismiviisaga Venemaalt tulijaid enam üle ei lasta. Otsus jõustus reede keskööst. Piiriületus ometigi päriselt ei lõpe: siseneda tohivad jätkuvalt Soome kodanike ja Soome püsielanike pereliikmed, Euroopa Liidu riikide kodanike pereliikmed, Soomes töötavad venelased, rekkajuhid, ärireisijad, tudengid, meditsiiniabi saajad, Soomes kinnisvara omavad inimesed, diplomaadid jne.

YLE andmetel sai viimastena sai üle piiri reedel 30. septembril grupp jalgrattureid. Uutele saabujatele seletatakse uusi reegleid.

Soome-Venemaa piir jääb edaspidi ka suletuks

Soome piir on püsinud pikalt lahti ja seda kasutasid paljud viisaomanikud lootusrikkalt ära. Kartus, et peagi sulgub ka Venemaa välispiir Soomega, pani inimesed selles suunas liikuma.

AFP kaamerale poseerib mõned päevad tagasi näiteks 49-aastane Andrei Stepanov, pärit Venemaa keskosast. Ta oli otsuse teinud: tuleb minna kuni veel saab. Ja tal oli õigus, enam poleks piiriületus võimalik.

Andrei Stepanov (49) Europe Fleeing Russians Soome-Venemaa piiriületus

Igavesele „puhkusele“

Üks viis koduriigist ära saada on sinna mitte kunagi naastes. Nii näiteks räägib Reutersile Montenegros puhkuse ajal sinna otsustanud jääda Aleksander. Tema ja ta naise tutvusringkonnast on paljud Venemaalt lahkumas: kel on vähegi sugulasi kuskil, sõidab nende juurde. Teised võtavad ette pikema ja käänulisema teekonna kas läbi Gruusia või Tadžikistani.

„Tööd ma ei karda, meil oli Moskvas oma firma, tegelemise põllumajandussaaduste tootangu ja transpordiga. Me leiame mingi lahenduse oma kogemust ka siin ära kasutada,“ räägib Aleksander.

„Tagasiminekul pole mõtet. Ma tahan elada, ma ei taha minna sõtta. See pole meie sõda. Me ei kaitse oma kodumaad, vaid ründame oma naabrit, oma vendi. Proovime okupeerida alasid, mis ei kuulu meile. Alasid, mis mida minu arvates pole meil ka vaja. See on Ukraina ala ja päris kindlasti ei lähe ma selle pärast sõdima, veel vähem surma,“ kinnitab Aleksander. Vaata videost!

Kuidas pääseda? Otsing läks punaseks.

Suurest põgenemislainest andis esmalt aimu ka Google search on otsingumootor, mille trendide järgi võib tihti aru saada, mis inimestel parajasti hingel on.

Seda, et käes võib olla viimane aeg lahkuda, tajusid tuhanded juba enne seda, kui Putin oli oma teate mobilisatsiooni kohta teinud. Kuuldused levisid sellest päev varem ja nii tõusis taevasse ka otsing „Kuidas Venemaalt lahkuda?“. Ärileht kirjutab, et enim otsisid pääseteed Hiinaga piirnevate alade inimesed. Putini võim hoidis esialgu Moskva ja Peterburi kandi mobilisatsiooni peaaegu puutumata ning saatis julmalt rindele kaugemate rajoonide mehi, sh kõikvõimalikke rahvusvähemusi.