Kas punamonumentidega tegeleval riigikantselei komisjonil oli mingi roll seoses Narva punamonumentide teiseldamisega?
Riigikantseleil oli suur roll, et meie siin koordineerisime kogu seda logistilist operatsiooni, mis oli väga keeruline, hõlmas nii PPAd, kaitseväga, erinevaid eraettevõtjaid, kes oma tehnikaga appi tulid, et seda koordineeriti jah siin.
Millega see komisjon edasi tegeleb, kui riik on juba leidnud õigusliku aluse teisaldamiseks?
Siin on mitu erinevat aspekti, esiteks on meil sõjahaudade komisjon, mis tegeleb tegelikult sõjahaudadega, meil on see komisjon siin, kes tegeleb nende punamonumentidega üldiselt. Antud juhul meil pinged kasvasid ja tänu sellele me saime reageerida korrakaitseseaduse alusel, aga me peaksime tegelikult ka selge õigusselguse looma seadustes, mida ka ette valmistatakse.
Kui kiiresti liigutakse edasi teiste punamonumentide teisaldamisega näiteks Ida-Virumaal, näiteks Kohtla-Järvel?
Hetkel ma arvan, et meil on nii palju muid teemasid, millega tegeleda, et üldiselt on meie soov, et kohalikud omavalitsused ja eramaade omanikud tegeleksid ise nende monumentidega, mis asuvad nende maapeal. Meile on pöördunud konsultatsioonideks siis erinevad kohalikud omavalitsused, et saada nõu, kuidas neid operatsioone teha ja me ootame, et omavalitsus korraldab oma tegevust ise, nii et seda ka Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Meie sekkumine on vajalik siis kui me näeme, et need pinged kasvavad, mida ei ole võimalik siis muud moodi kõrvaldada.
Ja see kehtib siis ka teiste maakondade puhul, mitte ainult Ida-Virumaa puhul?
See kehtib kõigi maakondade puhul. See hea praktika on ikkagi see, et kohalik omavalitsus teeb oma otsused ise ja eks me jälgime ja aitame nii palju kui võimalik.
