logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo
star Bookmark: Tag Tag Tag Tag Tag
Estonia

Eesti on Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärgi suhtes skeptiline

Euroopa Komisjon tuli mullu novembris välja kaheksa eri stsenaariumiga, mis näitasid, mis saaks inimeste tervisest, loodusest ja majandusest, kui jätkaksime praegusel kursil või astuksime keskkonnasõbralikumaid samme. Iga stsenaarium oli eelmisest ambitsioonikam. Komisjoni üleskutse oli sihtida kõige edasipüüdlikumat eesmärki ehk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalne majandus – see tähendab, et EL-i riigid emiteeriksid tervikuna sama palju kasvuhoonegaase kui seovad.

Kliimaneutraalsuse võimalikkust valitsusjuhid täna õhtul Brüsselis arutasidki. Maailma Looduse Fond (WWF) on koostanud nimekirja riikidest, kes nõustuvad ambitsioonika eesmärgiga: 28-st liikmesriigist on toetajaid 16. Eesti nende riikide hulka ei kuulu.

„Eesti tervitab komisjoni soovi luua pikaajaline kliimastrateegia. Nõustume seisukohaga, et kliimamuutustega toimetulekuks on vajalik pikaajaline visioon, mille alusel saab planeerida tegevusi lühemas ja pikemas vaates ning seda nii riiklikul kui ka EL tasemel,” ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. Ta selgitab, et vähese süsinikuheitega majandusele üleminekuks peavad panustama kõik sektorid.

„Samas peaks liikmesriikidele jääma piisavalt paindlikkust otsustamaks, milliseid konkreetseid meetmeid kasutada. Eesti jaoks on oluline, et üleminek vähese süsinikuheitega majandusele toimuks sotsiaalset õiglust arvestades ja järk-järgult. Me peame seisma selle eest, et Eesti majandus jääks konkurentsivõimeliseks ning Eesti ettevõtted ja elanikud saaksid kliimaneutraalsuse poole liikumisest tulu,” vahendab ta Eesti seisukohta küsimuses.

All rights and copyright belongs to author:
Themes
ICO