logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo logo
star Bookmark: Tag Tag Tag Tag Tag
Estonia

SÜÜDI! Eesti sai 41. eluaegse vangi – mõrvari ja vägistaja, kes teeskles maatriksi-jõugu ohvrit

MEES ISTUB, AEG KULGEB: Enriko Nurmel on jõhkra mõrva ja vägistamiste eest saadud eluaegsest vangistusest nüüdseks istutud üks aasta ja kolm kuud. Juhan Haravee

Kas Enriko Nurm on üliohtlik simulant või – nagu ta ise väitis – hoopis salapärase maatriksi-jõugu muserdatud mees, kes röövis, tappis ja vägistas vaid oma valu leevendamiseks? Kohus jõudis järeldusele, et mees on simulant ja peab jääma trellide taha kuni elu lõpuni.

Järjekordse eluaegse vangi sündi oodati Eestis juba nädal tagasi, ent siis leidis kohus, et Poseidoni ööklubi topeltmõrva peategelasele piisab ka 20 aastast. Nüüd aga läks teisiti. Harju maakohtus kuulutati teisipäeval otsus 39aastasele Enriko Nurmele, kellele prokuratuur oli esitanud süüdistuse mitmes raskes kuriteos.

Mõrvas seoses röövimisega või omakasu motiivil, samuti teise süüteo varjamise eesmärgil mõistis kohus Nurme õigeks.

Kolmele kannatanule tuleb Nurmel hüvitada varalist ja mittevaralist kahju kokku 6739 euro ulatuses. Eluaegse vangistuse saanud mehel tuleb riigile hüvitada ka kohtukulud (sundraha, kaitsjatasu ning osa ekspertiisikuludest), mis küünivad kokku peaaegu 10 000 euroni, mida võib tasuda ositi 12 kuu jooksul. 5139 eurot maksma läinud DNA-ekspertiisi kulud võtab riik enda kanda. Lukuabi OÜ-le tuleb Nurmel maksta lukuvahetus eest 161 eurot.

Spordiriided, -koti ja muud ära võetud kehakatted ning isiklikud asjad saab Nurm pärast kohtuotsuse jõustumist tagasi. Ülejäänud asitõendid kuuluvad hävitamisele.

Kannatanute tsiviilhagide tagamiseks arestitakse kolm Nurmele kuuluvat mobiiltelefoni ja ruuter. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata seaduses ettenähtud tähtaegadele. Kui Enriko Nurm peaks sellist soovi avaldama, siis 14. märtsil on tal ja tema kaitsjal võimalus tutvuda kohtuotsuse motiveeritud versiooniga.   

 „Tahan tappa ja vägistada!“

2017. aasta 12. novembri õhtul sai häirekeskus teate, et kella 18.30 paiku tungis tundmatu mees Tallinnas hipodroomi lähedal naisele kallale. Ründaja lohistas kannatanu metsatukka, peksis teda seal ja vägistas. Seejärel röövis mees ohvri asju ja põgenes. Hiljem selgus, et saanud naiselt teada tema pangakaardi koodi, võttis ründaja ohvri arvelt 600 eurot.

Mõni tund hiljem saabus hädaabikõne Koplist, kus pärast südaööd tungiti kallale naisele, keda üritati vägistada ja röövida. Ohver pääses hullemast tänu appi tulnud möödakäija sekkumisele. Ründaja põgenes.

Politseil õnnestus juba paar päeva hiljem arvatav vägistaja tuvastada. Kahtlus langes Enrikole, keda on varemgi seksuaalkuritegude eest karistatud.

Vägistaja peeti kinni Pirital, vaid paar tänavat eemal majast, kus ta oli 15. novembri pärastlõunal jõhkralt tapnud oma tuttava, 45aastase Kalevi. Enrikol oli kaasas veel hüübimata verega kaetud ehitusnuga.

Prokuröri sõnul alustas ta lihunikutööd noalöökidega ohvri selga. Seejärel tungis hoogu sattunud Enriko nuga Kalevi rinda ja kõhtu, kahjustades elutähtsaid organeid. Mõrvar toppis ohvri suhu köögikäteräti ja torkas tal silmad välja.

Enriko ei teinud verejanulistest plaanidest saladust. Ta andis 14. novembril, kaks päeva pärast vägistamisi, oma Facebooki lehel teada: „Hakkasin 12.11.2017 õhtul lihtsalt väga jõhkralt kõigile vastu tegema: röövima, vägistama, tapma jne.“ Ärplemist ei võetud esialgu tõsiselt. Paraku selgus hiljem, et väärastunud Enrikol oli tõsi taga.

Kannatanute huvidest lähtudes peeti enamik istungitest kinniste uste taga.  

Üliohtlik simulant istugu kinni!

Pärast otsuse kuulutamist selgitas kohus, miks ta jõudis järeldusele, et Enriko Nurme süü leidis kohtus tõendamist. Vaid kahes röövimist puudutanud süüdistusepunktis polnud Nurme süü kohtu hinnangul põhjendatud.

Põhiline vaidlus Enriko Nurme protsessil keerles kohtu sõnul selle ümber, kas süüdistav oli kuritegude toimepanemise ajal süüdiv või mitte. „Kaitsja leidis, et ta ei olnud süüdiv, aga kohus on vastupidisel seisukohal,“ selgitab kohtunik pärast otsuse ettelugemist. „Isik ei ole süüdi siis, kui ta kuriteo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Kohus määras Nurmele kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi. Selline ekspertiis on kohtualusele tehtud ka varem ning inimese seisundi kindlakstegemine saab toimuda vaid vastavate spetsialistide abil.“

„Kuna puuduvad meditsiinilised tunnused, siis ei saa me rääkida ka juriidilistest tunnustest, mis kinnitaksid, kas inimene oli süüdiv või mitte. Seega tuleb nentida, et Enriko Nurm oli süüdiv kuritegude toimepanemise ajal,“ tõdeb kohus.

„Kohus leiab, et Nurme puhul, kes on ise korduvalt väitnud, et tema eesmärk oligi tappa, röövida ja vägistada, tuleb nõustuda prokuröri seisukohaga, et sellise mehe viibimine vabaduses on ohtlik teistele inimestele. Sel põhjendusel mõistiski kohus Nurmele eluaegse vangistuse.“

Enriko Nurm on põhjendanud oma tegusid maatriksi-nimelise rühmituse mõjuga, millest lähtuva valu vastu astudes asuski mees toime panema vägivallategusid. Eksperdid leidsid siiski, et Nurm on toimepandus ise süüdi ja jutt vastuhakust tema pähe suunatud mõjule polnud midagi muud kui teesklus.

Küsimusele, kas kohtuotsus on talle arusaadav, vastab Nurm jaatavalt. Kui süüdimõistetu soovib otsuse ringkonnakohtusse edasi kaevata, peab ta nädala jooksul sellest maakohtule teada andma, et kohus saaks 14. märtsiks kokku kirjutada ka välja kuulutatud otsuse motiveeriva osa.

Enriko Nurme eluaegset vanglakaristust hakatakse arvestama tema kinni pidamisest 15. novembril 2017, nii et aasta ja kolm kuud on mehel juba ära istutud.                            

Themes
ICO